Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15) Mitu sorti õlletit tunti meil 1777. aastal? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu
Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15. Mitu õllesorti oli meil tuntud AD1777? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16. Mis aias kasvatatakse humalaid? Tapuaias.
annaabi.ee 
