Mind ümbritses ere valgus. Kas ma olen taevas ? Peas kumisesid inimeste hääled. Nad kõik jooksid paaniliselt mu ümber. Rahunege maha. Ma tahan vaikuses olla. Valu oli mind endasse neelanud. Ma ei tundnud oma keha. See oleks nagu tükkideks rebitud. Süda jättis lööke vahele. Tundsin seda selgelt. Ma ei saanud silmi lahti hoida, ümbritsev eredus tegi haiget. Arstid olid veel rohkem paanikas kui ennem. Kuid ma ei suutnud keskenduda nende sõnadele. Olin valmis igavesele unele suikuma.. Süda lõi aina aeglasemalt ja aeglasemalt. Palun, lõpetame selle lolluse juba ära. Daniel ma tulen ... Surm. See võtab ära kõik, mida oled kunagi armastanud. Surm on kui haigus, mida ravida ei saa. Sünnist saati on pandud diagnoos, et sured, Kas on siis üldse mõtet sündida ?
kitsuse, kirjutame tarbetuid pabereid, mängime vinti kas seegi pole vutlar? Ja kas see, et me veedame kogu elu päevavaraste, tülinorijate, rumalate, laisklevate naiste seltsis, kõneleme ja kuulame igasugust loba kas seegi pole vutlar? Kui soovite, ma jutustan teile ühe väga õpetliku loo." ,,Ei, aeg on juba magada," ütles Burkin. ,,Homseni!" Mõlemad läksid küüni ja heitsid heintele. Nad katsid enese kinni ning jäid juba suikuma, kui kostsid äkki kerged sammud: kõp-kõp... Keegi kõndis küüni lähedal; astub mõned sammud ja peatub, aga hetk hiljem jälle: kõp-kõp... Koerad hakkasid urisema. "Seal käib Mavra," ütles Burkin. Sammud vaikisid. ,,Näha ja kuulda, kuidas valetatakse," lausus Ivan Ivanõts, pöörates teisele küljele, ,,ja sind ennast lollpeaks nimetatakse, et sa seda valet talud; kannatada solvanguid, alandusi,