Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis. Romaan räägib Anu Maarva eluteest Verilaius. Tal sünnib poeg, kelle isaks on Taavet Rabaraud. Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos, kuid käib tal mõnikord külas
Ta sai Apollonilt lüüra ja muusad õpetasid teda laulma ja seda mängima. Selle tulemusel sai Orpheusest parim muusik, keda maailm kunagi tundnud oli. Muusasid saatsid kolm graatsiat ning esialgu ei tehtudki neil grupeeringutel mingit vahet. Nende tegevusvaldkonnadki selgusid alles hiljem. Nii muusad kui ka graatsiad saatsid kuldjuukselist Apollonit Olümpose mäel toimuvatel pidustustel. Kui viimane oma lüürat mängis, hakkasid muusad graatsiad tantsima ja muusad laulma. Sagedasti suigutasid nad ka oma isa Zeusi unne. Muusad laulsid Apolloni lüüramängu saatel ka Kadmose ja Harmonia pulmas ning väidetavalt on see koht Teeba elanikele tänini teada. Muusad tundsid kõiki lugusid ning kui inimene neid jutustas, olid just muusad ta seda tegema pannud. Seepeale austati seda isikut rohkem kui mistahes prohvetit. Muusad olidki just kui surematud kunstnikud, kes innustavad inimesi kunstiteoseid looma. Muusad andsid maailmale muusika, luule, tantsu ja näitekunsti
annaabi.ee 
