δ= (2) x Suhteline viga näitab, kui suure osa mõõtetulemusest moodustab viga. Kui suhteline viga on 0,01 , siis on viga 1% mõõtetulemusest. Suhteline viga on alati ühikuta suurus. Rõhutamaks suhtelise vea δ ja vea ∆ erinevust, nimetatakse viimast absoluutseks veaks. 3.1 Mõõteriistade vead • Suhtviga ∆x δs = (3) x Suhtviga on mõõteriista suhteline viga. Kui voolutugevus eksperimendis on 0,5 A ja am- permeetri suhtviga on 5, siis on voolutugevuse absoluutne viga 0,5 A · 5 % = = 0, 025 A. Mõõteriistale kirjutatud suhtviga on ümbritsetud ringiga.
Mõõteriista numbrilauale kirjutatakse mõõteriista liik või liiki tähistav täht. Skeemidel tähistatakse mõõteriistu tähega, mida ümbritseb ring või kastike. Numbrilauale märgitakse mõõteriistaga mõõta lubatud voolu liik (alalis, vahelduvvool), mõõteriista süsteem, täpsusklass (täpsusklassi tähistavad numbrid ümbritsetakse mõnikord ringjoonega). 20.Mõõteriistade vead, täpsusklass. Omatarve. · Suhtviga Suhtviga on mõõteriista suhteline viga. · Taandviga Taandviga näitab, kui suure osa moodustab viga normeerivast väärtusest xnorm. Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. · Digitaalse mõõteriista viga d = ±(0,5% reading + 2 digits) See oli näide valemist absoluutse vea leidmiseks digitaalse mõõteriista korral. Tegelikkuses võivad arvud erineda valemis tooduist. Valemis tähistab rdg mõõterista näitu ja digits mõõterista ekraanil
Absoluutviga defineeritakse mõõdu puhul valemiga x xnom xl , kus xnom on nominaalväärtus ja xl leppeline tõeline väärtus, ja mõõteriista puhul valemiga x xnait xl , kus xnait on mõõteriista näit. Täpsusklassina kasutatakse absoluutviga peamiselt mõõtude puhul. Mõõtevahendi täpsusklassi väljendavaks üldistatud karakteristikuks võib olla suhtpõhiviga. Suhtviga defineeritakse valemiga x x 100% . xl Kui täpsusklass on suhtpõhivea kujul, siis on seadme esipaneelile või skaalale kantud täpsusklassi tähis (= suhtpõhivea väärtus) ringi sees. Vene päritolu seadmetel võib olla suhtpõhivea tähiseks ka