oskus ennast väljendada, oskus kuulata teisi, oskus mõista teisi inimesi, oskus kontrollida oma emotsioone. Väljendusoskus Edukad suhtlejad kasutavad oma sõnumi edastamiseks erinevaid sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Nad toetavad oma sõnumit nii hääle kui ka kehakeelega. Siin kehtib sisu ja vormi ühtsus, kusjuures vorm on tihtipeale olulisema tähtsusega kui vorm on vale, siis sisu mõistetakse valesti. Kehakeel mängib väga suurt rolli suhtluste sõlmimise juures. Enamus sõnumist ja signaalidest inimeste vahel toimub mitte verbaalselt, seega kehakeelaga võib väga lihtsalt inimesi eemale peletada. Hea suhtleja Edukad juhid on väga head kuulajad. Hea suhtleja on see, kes oskab inimesed rääkima panna ja tunneb teise inimese vastu siirast huvi. Tihti on juhtidel kujunenud kindlad mallid ja eelarvamused. See tekitab hulgaliselt arusaamatusi, kuna kuuldakse seda, mida tahetakse, mitte seda, mida öeldakse.
Lühidalt tegeleb kvalitatiivne uurimus asjade ja nähtustega, mida ei saa mõõta, kuid olulisel kohal on hoopis kvalittet, mis tähendab üldiseid omadusi nagu näitesk sarnasused, erinevused ja sisu. Kvalitatiivses uurimuses otsitakse vastuseid küsimustele milline?, miks? Ja kuidas? Kvalitatiivses uurimuses arve ei kasutata ning andmeid esitatakse sõnaliste kirjelduste abil. Andmeid saab koguda näiteks intervjueerides, vaatluste käigus või muude sõnaliste suhtluste käigus. 2. Teaduse populariseerija märkis, et õpilaste teadustööd on reeglina nii sisukad kui pealkirjade põhjal oletada võib, tihti isegi sisukamad ja põhjalikumad, kui koostajate vanuse alusel eeldada võiks. Sageli nõuab tööde koostamine oskuste omandamist, mida õppekava ette ei näe. "Enda jaoks on nad väga palju uut teada saanud,“ sõnas Tuisk saates "Terevisioon.“ Tuisk tõi välja ka teadustööde koostamise olulisuse. Näiteks õpivad nad sellega oma aega
sellises tsoonis saame me teisest inimesest infot peaaegu kõigi meeltega. Mõnikord võib selline distants olla teistele peale surutud. Nt: liftis, täis bussis & trammis, siis inimesed hoiduvad teisneteisele otsa vaatamast, pilk suunatud kaugele, inimene hoiab ka oma keha siis tavaliselt laiemalt. 2 tsoon on isiklik tsoon, ulatub 0,5m 1,3m-ni, see koos eelmisega kujutab endast teatud kaitsemulli, mida inimene tajub. See on sõpradega ja igapäevaste suhtluste ja kõnelustega, 3 tsoon ülatub 1,3 3,5 m-ni, sellist distantsi kasutatakse avalike jutuajamiste ja muu sarnase jaoks. 4 tsoon on sotsiaalne tsoon 3,5-7,5 meetrini, iseloomulik esinemisele publiku ees või tähtsamate inimestega suhtlemisele 5 tsoon avalik tsoon Tsoonid erinevad oma suhteloomude polest Isikutevahelisel distantsil 2 funktsiooni 1. suhtetüüpide näitaja 2. sensoorse sisendi regulaator Tsoonid eri maades on erimahulised, need on iseloomulikud P-Am ja P- Euroopale
kontseptuaalne (computing independent) vaade infosüsteemile. Süsteemianalüüsi koht klassikalises ja iteratiivses arendustsüklis. Analüüs vs. Disain. Strateegiline analüüs vs. detailanalüüs. Klassikaline (struktuurne) vs. objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs. Objektide, protsesside, sündmuste, organisatsiooni (tegutsejate/agentide), eesmärkide ja suhtluste analüüs ning modelleerimine. Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja
annaabi.ee 
