Räägin ka hommikuringis, mis minuga on põnevat toimunud. Lapsed siis räägivad ka mulle ja teistele põnevaid jutte. *Koostöö valdkonnas Püüan olla aktiivne meeskonna liige, õppides teistelt ja jagades oma õnnestumisi kolleegidega. Püüan õppida igalt inimeselt midagi, mida mul tuleviku tööks vaja on. Olen alati käepärast, kui toimub mingi üritus. Pakun alati ennast appi. Olen koostöö aldis. *Suhtlemine Suheldes valin sobiva suhtlustasandi. Olen viisakas, väljendan ennast arusaadavalt. Lapsevanematega suhtlen teemal lapse toitumine. ENESEANALÜÜSI JA KUTSEALASE ARENGU VALDKONNAS. Analüüsin pidevalt oma päeva. Muidugi ei ole see sellisel kujul kui kutsestandardis välja toodud on. Panen endale kõrva taha ja asun selles suunas tegutsema. Meie lasteaed pakub väga palju koolitusi ja seminare. Hiljuti korraldas me lasteaed ise seminari koos TPS-ga ,,Tark ja loov õpetaja".Tulevikus näen ennastki nendes osalemas
Üleüldine viisakus ja empaatia vestluspartneri suhtes ning dialoogilisuse põhimõte tagavad meeldiva vestluse. Oluline pole mitte ainult see, mida öeldakse, vaid ka kuidas seda öeldakse. Mina pean ennast päris heaks suhtlejaks ja klienditeenindajaks, sest mulle ei valmista suhtlemine mingeid raskuseid, saavutan võhivõõrastega kiirelt kontakti ja konfliktses olukorras suudan jääda rahulikuks ja valida sobiva suhtlustasandi. Tavapäraselt suhtlen täiskasvanu tasandil kuid valin tasandi vestluspartneri järgi, see on oluline hea suhtluse tagamiseks. Ka kaugus vestluspartnerist on väga tähtis, see sõltub sellest kui lähedane inimene mulle on. Klientidega pean parimaks kauguseks sotsiaalset tsooni (120-360cm), see on piisav, et me kuuleks teineteist ja samas ei astuks üle personaalsesse ega intiimsesse tsooni, sest see valmistab ebamugavust mõlemale ja on klienditeeninduses suisa kohatu
halvasti tehtud siis viitan suhtlskaaslase töö puudustele viisakalt ning pakun abi või teen ettepaneku, kuidas võiks tööd parandada. Samas vanematega suheldes olen ma endiselt lapsetasandil, nende öeldule kergelt vastu ei hakka ja olen pigem alistuval tasandil. Arvan, et vanematega suheldes jäävad enamus pojad-tütred samuti pigem alistuvaks ja lapsetasandile, kuna räägitakse enda vanemaga, kes on neid kasvatanud ja hoolitsenud nende eest. Ka mängib suurt rolli suhtlustasandi valimisel suhtluses osaleva(te) inimes(t)e suhtlustasand. Kui kaassuhtljea on lapsetasandil siis peaks vastane olema, vastupidiselt lapsele, lapsevanema rollis. Vastupidisel juhul ei pruugiks suhtlus kaugele jõuda, sest nagu lastel kombeks on lollitada ja solvuda, ei oleks mõlema osapoole solvudes suhtlemisest mingit kasu, ega tulemust. Suhtlemine tundub küll lihtne tegevus, informatsiooni vahetus kahe või enama inimese vahel,
annaabi.ee 
