eelarvamused sõnumi edastaja suhtes. Suhtlemise puhul on oluline ka kehakeel, mida õieti mõistes saab ka suhtluse alguses aru sellest, mida teine osapool suhtlusest arvab. Inimene annab selgelt mõista, kui ta pole suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu. Suhtluse puhul esineb alati ka peidetud tagamõtteid. Vaadates ööklubides inimestevahelist suhtlust, võib väita, et inimesed järgivad eneselegi teadmata mõningaid suhtlusnorme. Need mehed kes ootavad ööklubis naisele lähenedes midagi enamat suruvad end inimesele väga lähedale (intiimsesse ja personaalsesse tsooni). Teine grupp inimesi kes ööklubis suhtlevad on need, kes leiavad suhtlemiseks
sellega võrdlemisest, mitte sellest, millised eestlased aga tegelikult on21. Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse vastustest selgub, et nii Eesti venelased kui ka Peterburi venelased peavad eestlasi üldiselt vaikseteks ja viisakateks. Venemaa venelasid panid tähele eestlaste ,,aeglast taipu". Eestlased arvavad ise, et eestlased on kinnised, eriti suhtlemisel22. 5.2 Stereotüübid venelaste kohta Suhtlussteretüübid loovad kujutluse mingi rahvuse esindajale iseloomulikust suhtlusstiilist. Suhtlusstereotüüpide järgi on eestlased ja venelased täiesti erinevad nagu selgub Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse tulemusi analüüsides. Kui eestlased ise peavad end üldiselt reserveerituteks, tagasihoidlikeks ja vaoshoituteks, siis venelasi peavad eestlased emotsionaalseteks, avatuteks, jutukateks ja muidu sõbralikeks suhtlejateks. Uurimuses selgub veel, et Eesti venelased peavad end isegi sõbralikemaks kui venelased, toetudes rohkem