3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine - suhtlussoov: püüd vältida üksindust ning lävida omasugustega - enesekinnitus: püüd domineerida, võtta üle juhi positsioon, demonstreerida oma staatust või üleolekut - sõnakuulelikkus: leplus ja alluvus endast tugevamate ees - viha vallapäästmine: agressiivsuse vallandamine eesmärkide saavutamist takistavate tegurite suhtes - abipalumine: abiotsimine olukorras, kus oma jõudega ei saada hakkama - terviklike asjade- elupaiga, tööristade jm- valmistamine
Mitteverbaalne suhtlemine lõimub mingil määral ... . Situatiivne kõne on Mälukujutlustele toetuv kõne (et saab räkkida sellest, mis pole antud momendil tajutav, vaid minevikus ). Mõistetele ja mentaalsetele kujutlustele toetuv kontekstikõne. DIALOOG KUI DISKURSUS Osaleja (kes kellele) Aegruum (kus ja millal) Ütlused (keeleüksused, nende tähendus ja mõte) Motiivid (miks) Eesmärgid (milleks) Strateegiad (kuidas) Suhtluspositsioonid (rollid, hoiakud, suhtlussoov) Sotsiaalne ühistegevus! Suhtlemine sõltub palju teadmistest! Teabebaas peab olema! Mida laps teab suhtlemisel kasuatatavast sõnavarast, reageerimisest, intonatsioonist jne. Need siis võetakse kasutusele, sõltuvalt, mida ta keskkonnas kuuleb/näeb. Dialoogis toimub ühismõtlemine: mõtlemise lõimumine , mõtete vahendus. Keel on "seletava" inimese töövahend. Inimene kasutab ja arendab keelt. Teadmised maailmast sh suhtlemise strateegiatest