tegevusele:käsk, keeld, palve, selgitus), perlokutiivne- öeldu püüab kuulajat mõjutada, muuta tema hoiakuid, tundeid, mõtteid, tegevust. Vihjeimplikatuur- lause peidetud, kavatsuslk tähendus. Pragmaatika eesmärgid on välja selgitada: üldprintsiibid, millele allub inimestevaheline suhtlemine; spetsiifilised suhtlusüksused,millest pannakse kokku vastastikused pöördumised; pragmaatilised strateegiad ja reeglid, mille järgi seostatakse üldised suhtlusprintsiibid konkreetsete suhtlusüksustega mingis konkreetses situatsioonis. Maksiimid-keelelise käitumise juhised. Koostööprintsiip- kvantiteedimaksiim, kvaliteedimaksiim, relevantusmaksiim, meetodimaksiim. Viisakusprintsiibi juhised- taktimaksiim, aprobatsioonimaksiim, tagasihoidlkusmaksiim. Keele pragmaatilised vahendid- rõhumäärsõnad, sõnajärg, kõneviisid, intonatsioon, sünonüümide ja hinnangusõnade valik, lausetüübid, modaalsõnad.
mõistel võivad olla hägusad piirid, ei tekita see inimestele suhtluses probleeme, järeldus, et keeleüksuste tähendus võrdub selle kasutusega) 28. Semantika teooriad...pmst eelmises olemas nimed jne. 29. Pragmaatika põhimõisted Peirce: pragmaatika uurib märkide ja nende kasutajate autori ja adressaadi suhteid. Tänapäeva pragmaatika kesksed mõisted presupositsioon, kõneaktid ja suhtlusprintsiibid ning maksiimid on lingvistid üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt. Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil
annaabi.ee 
