Kõikidel muudel juhtudel tuleb klienditeenindajal alati klienti teenindada ja temaga teeninduslikult suhelda. Ükskõik, millisel viisil klienditeenindaja klientidega suhtleb, tuleb tal hoolitseda selle eest, et suhtlus õnnestuks, teades suhtlusahela koostisosi ja etappe ning mõistes nende omavahelist toimimist. Selleks, et suhtlus üldse saaks toimuda, peavad olemas olema vähemalt kaks suhtluspartnerit ja sõnum, mis nende vahel liigub, st mille üks suhtluspartneritest saadab ja teine vastu võtab. Saatja on isik, kes räägib, kirjutab või zestikuleerib selleks, et edastada sõnumit. Vastuvõtja on isik, kes, kuulab, jälgib või loeb edastatavat sõnumit. Sõnum koosneb tähendusest ja mõttest ning on väga tähtis, et saatja sooviks ja oskaks seda edastada viisil, mis on vastuvõtjale arusaadav. Saatjalt vastuvõtjani jõudmiseks läbib sõnum keeruka teekonna
Avatud suhtlus aga võib aset leida nt kohvikus, kaupluses, pargis, bussis jm. Ka avatud keskkonnas võib tegelikult toimuda privaatne suhtlus, nagu tänaval jalutades. Kui keegi satub sellese suhtluse ruumi (nt kõnnib meist mööda), siis inimesed vaikivad hetkeks, sest privaatsena tõlgendatud ruum muutub hetkeks avatud ruumiks. Privaatsusega seostub see, kas suhtlejad on anonüümsed või mitte. Siin on olemas palju erinevaid variante, mida saab jagada vastavalt sellele, kui palju me oma suhtluspartneritest teame. Kõige avalikum, kõige vähem anonüümne on suhtlus kahe sõbra või sugulase vahel. Nad teavad üksteise nimesid, sotsiaalseid omadusi (sugu, Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses | 11 Dialoog ja monoloog Eelnevas leidsime, et suuline suhtlus on loomult alati dialoogiline, kuna suhtluses esineb pidev tagasiside. Siiski saab selles eristada dialooge kitsamas mõttes ja monolooge (reaalne
annaabi.ee 
