suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu. Suhtluse puhul esineb alati ka peidetud tagamõtteid. Vaadates ööklubides inimestevahelist suhtlust, võib väita, et inimesed järgivad eneselegi teadmata mõningaid suhtlusnorme. Need mehed kes ootavad ööklubis naisele lähenedes midagi enamat suruvad end inimesele väga lähedale (intiimsesse ja personaalsesse tsooni). Teine grupp inimesi kes ööklubis suhtlevad on need, kes leiavad suhtlemiseks vaiksema koha, ning annavad teisele osapoolele vabaduse anda mõista, millisesse tsooni inimene võib astuda. Suhtluse puhul on inimesele kui üksikisikule väga oluliseks punktiks ka sõprade arvamus.
vahel). Viimaseks on avalik distants – kaugus üle 350 cm (näiteks suhtlemises esineja- auditoorium). Avalikku distantsi hoitakse tihti ka suhtlemisel eriti väljapaistavate isikutega (riigijuhid jt.). Hall (1990, 131) leiab, et kõige enam arusaamatusi ruumikasutuse ja -tõlgenduse osas leiab aset kultuuridevahelises suhtluses, ühe või teise kultuuri ruumikasutustavasid mitte arvestades. Teadvustatakse ju oma kultuuri suhtlusnorme alles siis , kui neid rikutakse. Võõras kultuurikeskkonnas tõlgendatakse teadmatuid eksimusi ruumikäitumises agressiivsuse, ebaviisakuse või ükskõiksusena. Näiteks sakslased tajuvad ruumi kui isiklikku sfääri ja enda "mina" laiendust. Oma ego kaitsmiseks ja varjamiseks on sakslaste elamud kujundatud arhitektuuriliselt nii, et säiliks eraldatus. Seetõttu on majad ümbritsetud aia, heki, põõsaste või puudega. Sakslastele on oluline visuaalne privaatsus
annaabi.ee 
