,,kurat".Paneb mõtlema- kuhu me nii jõuame? Kõik roppusi täis kirjutatud seinadnäitavad- meie,eestlaste suhtlustasand ei ole kaugeltki enam see, mis ta oli kunagi. Lapsed on ühiskonna tulevik- kes siis veel peaks hoidma suhtlemist sellisena, nagu see on sajandeid olnud, kui mitte kasvav põlvkond? Me ei tohiks lasta roppustel muutuda normaalseks osaks suhtlusest ega arvata, et keel peabki sisaldama ka selliseid sõnu. Meie suhtlusmaneer ja suhtluskeel näitavad paljuski, millised inimesed me oleme, seega ei tohiks keegi pidada sobivaks rikkuda ilusat eesti keelt roppude sõnadega. Kokkuvõtteks ütleksin, et kui me jätkame suhtlemist rohkem Internetis, kui päriselus, ning hindame rohkem inglise keelt, kui meie oma emakeelt, siis muutume meie ning mitte just paremuse poole. Seetõttu tuleks pöörata suhtlemisele suuremat tähelepanu, et igaüks saaks
Ungaris mõnevõrra hõlpsam. Tänapäeva moodsa Ungari ärikultuur ei erine kuigivõrd Lääne- Euroopa omast, viimase paari aastakümne jooksul on Ungari teinud läbi kiire arenguhüppe ja kohalike eripärade täpne tundmine pole ärikontaktide loomisel kuigi oluline. Eestlase jaoks võib Ungaris äri või muid kontakte sisse seades siiski mõjuda kummaliselt ungarlaste peenetundeline ja viisakusterohke suhtlusmaneer. Ei maksa üllatuda, kui juba esimesel kohtumisel tervitatakse teid kui vana sõpra, sest külalislahkus on ungarlastele väga tähtis. Kombeks on pikalt ja ülevoolavalt tänada, enne sisuliste küsimuste juurde jõudmist on viisakas vestelda muudest teemadest. Kiirustamine pole kombeks. Asjad toimivad pigem aeglasemalt kui kiiremini, oluline on isiklik kontakt. Ungarlastele meeldib palju ja pikalt rääkida ja suhelda, ehkki nagu öeldud pole moodsa Ungari ärimaastikul Lääne omaga enam
näha, kellel tööd otsivatest inimestest on vastav kvalifikatsioon. Tööportaalide kõrval kasutatakse projektijuhtide leidmiseks ka värbamisteenuse pakkujaid ja tutvusvõrgustikke. Projektijuhtide leidmine ei ole reeglina väga suur väljakutse, kuigi headest inimestest on alati puudus. Tööintervjuul tulevad vestluse käigus välja kandidaadi isikuomadused, kuid tähtis on ka inimese hoiak. See tähendab, kas ta on viisakas, kuidas käitub, milline on suhtlusmaneer ja nii edasi. Kui inimene ei ole esinduslik, siis teda tööle ei võeta. Tööintervjuul tehakse ka kindlaks, kas kandidaat suudab kaasa mõelda. Tööintervjuul üritatakse ka aimu saada, kuidas kandidaat käitub kriisiolukordades. Selleks palutakse kandidaadil kirjelda olukorda oma karjääri jooksul, kus tema otsustamine on aidanud midagi päästa. Veel võidakse kandidaat panna tulevase meeskonnaga kokku, et kindlaks teha, kas kandidaat sobib kokku tulevase
annaabi.ee 
