See eeldab vastastikkust mõistmist, mis oleks võimatu, kui igaüks elaks autistlikult ainuüksi omas täiesti eripärases maailmas. Asjaolu, et vastastikune mõistmine ja kommunikatsioon inimeste vahel siiski olemas on, sunnib eeldama, et nende erinevate individuaalsete maailmade vahel on olemas ühisosa ja inimesi iseloomustab võime mitte- mõistmist ületades seda ühisosa avardada. Too ühisosa kujunebki loomulikul viisil inimeste- vahelise läbikäimise käigus ja selles kujunevate suhtluskondade kaudu. Ei saa olla see individuaalne “mina ise”, olemata ühtlasi oma perekonna liige, elukutse esindaja, rahvuse liige jne., see tähendab, osalemata mitmetes inimlikes ühtekuuluvustes. Lisaks indiviididele on ka sedalaadi ühtekuuluvused maailmamõistmise kandjateks. Nende vahendusel saadakse ühel või teisel määral osa niisugustele kokkukuuluvustele iseloomulikest maailmamõistmise viisidest.
teadevolek iseendast ja end ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ja sellest kunatisest tervikust, kuhu inimtegevus kuulub. Asjaolu, et vastastikune mõistmine ja kommunikatsioon inimeste vahel siiski olemas on, sunnib eeldama, et nende erinevate individuaalsete maailmade vahel on olemas ühisosa ja inimesi iseloomustab võime seda ühisosa avardada, mittemõistmist ületada. Too ühisosa kujunebki loomulikul viisil inimestevahelise läbikäimise käigus ja selles kujunevate suhtluskondade kaudu. 3 Seega, kõrvuti individuaalsete karakteristikutega kätkeb maailmamõistmine endas alati ka üleindividuaalseid komponente. Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitabki just üldine, universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid. Järgmine oluline moment, mida seejuures tuleks kultuurifilosoofia juures rõhutada, on see, et tegemist on ajaloolise nähtusega, s. t. nähtusega, mis muutub koos enda kandjate, subjektide, ajalooga.
annaabi.ee 
