pahameelt. Võib öelda, et kõige kiirema arengu. Läbibki inimene lapseeas, sest siis peab kohanema väga erinevate elutingimustega. Vanematel on sel perioodil noore inimese arengus vga suur roll. Kui vanemad ja targemad inimesed aitavad kaasa ning julgustavad, siis on õppimine palju lihtsam kui omapäi. Edaspidi hakkab laps omandama uusi kogemusi suheldes teiste inimestega väljaspool oma perekonda. Näiteks lasteaias saab suhtluskogemusi teiste lastega ja algteadmisi teda ümbritsevast kekskonnast nagu pood, linn, loomaaed, tänavaliiklus, mänguväljakud jne. Siis hakkab laps aru saama, mis on hea ja halb, mida võib teha ja mida mittemis on ilus ja mis inetu. Lapse suuremaks saades läheb ta kooli. Koolis saavad nad teadmisi paljudest erinevatest õppeainetest. Õpetajad annavad edasi enda teadmisi ja kogemusi, et arendada oma õpilasi võimalikult palju
sotsiaalsete reeglite ja oostustega erinevates keskkondades. Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolme aastastel lastel. Näiteks teab laps juba üsna varakult, et valetamine on halb omamata ise teetkujutust, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka reegli mõju käitumuslike valikute üle suureneb. Mida vanemaks laps saab, seda universaalsemaks reeglid muutuvad. Vanemad kontrollivad suurt osa lapse suhtluskeskkonnast ja määravd, milliseid suhtluskogemusi laps saab. Mida väiksem laps, seda rohkem on tema kogemused vanema kontrolli all. Samas on lapsevanemad ka need, kes aitavad lapsel luua pilti iseendast-kes ta on, milleks ta suuteline on, milliseid omadusi temas leidub. Just sellise esmase ettekujutusega iseendast, suhetest ja sobilikust käitumisest läheb laps täiesti uude keskkonda-lasteaeda. 3. Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja mõjud.