Katse võttis aega ligikaudu 1-2 tundi. Et analüüsida saadud vastuseid, käitumisi, reaktsioone vanusiti, kasutasime Eric Berne´i transaktsioonid kommunikatsioonis mudelit (suhtlemistasandid). Mis näeb välja selline: See mudel peab tõesti paika. Meie küsitletud vanemad inimesed, vastasid lühikestele küsimustele sõbraliku alatooniga, endas kindla olekuga. Vanemad inimesed on suhtlushimulisemad kui täiskasvanud ning lapsed. See tuleneb ilmselt ka sellest, et enamasti neil pole palju suhtluskaaslasi, kuid vajavad kellegiga kontakti. Küsides küsimuse, millele saab vastata paari sõnaga, vastasid nad nii, et hakkasid meiega rääkima teistest asjadest. Näiteks ütles üks vanuritest, et täna on halb ilm ja eesti kliima läheb aina külmemaks. Me olime talle täiesti võõrad inimesed, kuid võttis koheselt meid kui oma tuttavaid. Seda oli tore vaadata. Täiskasvanud, keda küsitlesime olid ükskõiksed, kontrollitud emotsioonidega. Meie küsimuse peale
peaksime samamoodi suhtuma ka üksindusse. Üksindus on aga muidugi teistsugune probleem kui suitsetamine ning seda praeguse aja epideemiaks kutsuda on väär. Tõsi, tegemist on probleemiga, kuid kuidas seda probleemi mõõta? Kuidas saada adekvaatset informatsiooni ja viia läbi uuringuid? Kõige levinumalt kasutatakse statistikates nii vastuseid, mis väidavad, et osalejad tunnevad kõrvale jäetult, isoleeritult või lihtsalt, et pole piisavalt suhtluskaaslasi. Sageli jäetakse sisse ka vastused, mis hõlmavad vaid osa ajast. Kas seda saab lugeda üksinduseks? Üks põhjus, miks sellises mõõtmisviisis juba kahelda, on teatud lühiajalise üksinduse kasulikkus inimesele. See annab ajule ohusignaali ning annab märku, et peame looma tugevamaid sotsiaalseid sidemeid. Lisaks tuleks arvesse võtta ka selle, et sageli põhinevad uuringud juba ise valel informatsioonil ning tõestatakse vaid seda, mida soovitakse. Uuring, millele tihti artiklites
Lasteaias käies ei osanud ma ka r- tähte. Lisaks käskis ja palus logopeed täiendavat tööd teha minuga minu emal, andes kätte vajalikud harjutused, mis aitavad lapsel rohkelt areneda. Näiteks emaga tegime me peegli ees koos keeleharjutusi, et hoidsime sõrmi keele vastas ja üritasime errri N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg põristada. Mulle ei meeldinud lasteaias eriti käia, kuigi sellegipoolest suhtlesin väheste lastega. Nimelt ma valisin endale sobivaid suhtluskaaslasi. Eriti meeldis mulle poistega mängida ja just autodega. 1.1 Toetavaid tegureid: Lasteaed- Mind koolitati välja kooliks. Suhtlemine ja tarkused olid paranenud ajapikku. Ainult vanu sõpru ma koolis enam ei kohanud. Turvatunne ja osaline vanemate(sugulased) hoolitsuse olemasolu Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai.
annaabi.ee 
