punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur. Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma suhtluspartnerit ja olen aval suhtleja ning võtan temalt saabuvat informatsiooni vastu. Tähtis osa suhtlemiseprotsessist on kuulamine. Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot, nautida seltskonda, mõista kedagi, pakkuda abi ja lohutust.
Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid teda, et ei jääks võimalust juttu valesti mõista, mis omakorda aitaks probleeme vältida. Veel tuleks suhtlemisel jälgida ka seda, et sa ei jätaks endast ükskõikset muljet ja oleksid avatud. Kui vastad napisõnaliselt ja kehahoiak on kinnine (näiteks käed ristis rinnal) või tundud eemal olev siis jääb mulje nagu ei meeldiks sulle suhtluskaaslane või –teema, mis omakorda annab suhtluskaaslasele mõista, et sinuga ei tasu suhelda, sest sind ei huvita teema. Veel tuleks suheldes jälgida kas suhtluskaaslasel on mõni mure, millele ta üritab lahendust leida ja mida sa saaksid aidata lahendada. Tööl käies, eriti sekretäri/juhiabi alal, tuleb tihti ette, et kaastöötajad pöörduvad sinu poole probleemidega, kuid selleks, et neid aidata, tuleks kindlasti osata alguses kuulata mure ära ning edasi käitumiseks osata valida õige suhtlemisviis. Nii
annaabi.ee 
