oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes vastutab selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks? Vastus on ühene vastutab klienditeenindaja, sest temale on see töö, mida tal tuleb parimal viisil teha vaatamata sellele, kuidas käitub klient või milline on tema suhtlusalaste teadmiste ja oskuste pagas. Teenindaja ei saa üldjuhul jätta teenindamata ühtegi klienti, kes ei suuda või ei soovi omalt poolt suhtlust toetada. Erandiks võivad olla vaid n.ö ohuolukorrad (teenindajale, teistele klientidele või ettevõtte varale ohtlikud olukorrad, mis seonduvad alkoholi liigtarvitamise, narkootikumide tarvitamise, tervisehäiretest põhjustatud üliagressiivsuse, aga ka näiteks tulekahju,
seda vahendab tark- ja riistvara ja ülemaailmse arvutivõrgu puhul kasutaja valitud isikukohane vaatelaad. Aines on küll segu sündmusest, kohast, dokumendist või mälestisest, millele see viitab, kuid sellega saab siiski tutvuda ning seda isikupäraseks muuta ja teatavatel juhtudel taasesitada. Selline suhtluse mittelokaalseks muutmine lõhub asutuse tunnusandmete ja tema ainese vahelise seose ja seega sunnib seost taaslooma teadlikult valitud suhtlusalaste vahendite abil. Sellest tuleneb vajadus luua kultuuriüksuse tunnusandmetele keskenduv veebirakendus. Tagasiside analüüsiks on vaja erimeetodeid ning tagasiside puudumine tingib ainese värskendamisel või ümbersuunamisel pikemad tähtajad. Selles protsessis ei tohi mingil juhul lähtuda muutuste kiirusest veebi stiilis (tehniliste vahendite turu mõju), vaid läbi mõelda suhtlusprotsessi laad. Hüperteksti ja multimeedia