meediakanalite, väljaannete, programmide jne jne olemasolu on kompleksses ühiskonnas oluline kogu selle komplekssuse haaramiseks ja struktureerimiseks (lk 65). Rühl väidab, et meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses. Seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (lk 66) Erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil ja selle mõjul, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti (otsides vastust küsimusele, miks üht või teist meediateksti toodetakse). Põhilisteks meetoditeks on erinevad kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodid, nt diskursuseanalüüs jne.
+ ei ürita näida väärtustevaba + tõstatab küsimuse poliitilistest ja majandushuvidest massimeedias (kelle reaalsust meedia pakub?) ning sotsiaalsest ebavõrdsusest meediarepresentatsioonides (milliseid gruppe meedias kajastatakse?). > lähenemine aitab dekonstrueerida iseenesest mõistetavaid väärtusi ja arusaamu, eesmärgiga ,,paljastada" nende aluseks olevaid ideoloogiaid. + erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti. > autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted. marksistlik suund on metodoloogiliselt nõrk: suurem osa teooriatest on ilma empiirilise katteta. tegu on ideoloogilise ideoloogiakriitilise käsitlusega, mis on üsna dogmaatiline.
annaabi.ee 
