Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab erinevatele sõnadele erineva tähenduse. Eesti keeles on 14 käänet, mis teeb eesti keele õppimise keerulisemaks, ka eesti keelt emakeelena suhtlevatele inimestele. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on 27 tähte. Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keelt kõneleb emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik elab Eestis, kus on see riigikeel. Suhteliselt vähese kõnelejate arvuga eesti keelt arvatakse välja surevat lähitulevikus (järgmise 20- 30 aasta jooksul). Kas see tõesti juhtub nii? Seda saame me teada tulevikus.
Usu kohta nii palju, et see on õige, mida inimene ise usub. Spencer (1920-1903)- ühiskond ja tema funktsioneerimine on samastav elusorganismiga. Sotsiaalsed struktuurid on vastastiku sõltuvad ja nende toimimisest sõltub ühiskonna toimimine. Ühiskond täidab 3 funktisooni: *regulatiivne funkt. *jaotusfunkt. *taastootmise funkt. Ühiskond teeb läbi evolutsiooni, toimub üleminek lihtsamast kooseluvormist kõrgema, keerulisema struktuurini. Simmel (1858-1918) Keskendus suhtlevatele inimestele. Ühiskond oli tema jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster. Mead (1863-1931)- inimestevahelised suhted olulised. Läbi teiste saame aru, millised ise oleme. Sotsiaalses integratsioonis esineb alati ettearvamatust ja pinget. Frunktsionalism- Durkheimist kuni Parsonsini. Ühiskond peab püsimajäämiseks täitma 4 funktsiooni: 1) kohanemine keskkonnaga, 2)oma eesmärkideni jõudmine, 3)järjepidevuse tagamine, 4)oma liikmete
müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis, et peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad - mõistmine. 1.11. Mis panuse andis Georg Simmel (1858-1918) sotsioloogia arengusse? Soovitas keskenduda suhtlevatele kinimestele, et saada vastust küsimusele, kuidas on ühiskond võimalik. Ühiskond oli Simmeli jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster. Alustas igapäevaelu elementidega ja jõudis suhete kvaliteedi analüüsimiseni. Tema objekt ja meetodid erinesid, kuid oli teistega sarnaselt vastu sotsiaalse käitumise taandamisele üksikisiksustele. Reaalsus moodustub ühtseks tervikuks alles inimeste omavaheliste suhete käigus. 1.12
annaabi.ee 
