Õpitakse kõike nii head kui ka mittevajalikku. Situatsiooniväline-isikuline suhtlemine (6a ->) Last hakkavad huvitama sotsiaalsed suhted ja tähtsaks muutub jälle isikuline suhtlemisviis. Laps kõneleb endast ja tunneb huvi täiskasvanu elu vastu. Laps otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Laps arvestab enam märkustega ja on valmis oma töid parandama. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. Sellele suhtlemisvormile jõudnud lapsed kasutavad pikemaid lauseid ja nende kõnes on rohkem inimest ja tema tegevust iseloomustavaid sõnu. Seda suhtlemisvormi peetakse oluliseks kooliküpsuse tunnuseks. Lapse maailmapilt on avardunud. Tahetakse täiskasvanuga suhelda, sest ta teab palju ja ta teadmised on huvitavad. Lapsele meeldib vestelda ja arutleda. Lapse suhtlemine eakaaslastega Suhtlemisvorm laps-laps on algul küllaltki tagasihoidlik, kuid selle osatähtsus kasvab pidevalt
jällegi isikulised suhtlemismotiivid. Laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu vastu: kus ja kellega elab, mida teeb, kas tal on lapsi jne. Laps ei oota enam lihtsalt tähelepanu ja tunnustust, vaid otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Vastavalt arvestab laps enam märkusi, on valmis rahulikult oma töid parandama. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. On leitud, et neljandale suhtlemisvormile jõudnud lapsed kasutavad pikemaid lauseid (sh. enam liitlauseid), nende kõnes on rohkem inimest ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu. Kirjeldatud suhtlemisvormi peetakse väga oluliseks kooliküpsuse tunnuseks: laps tunnetab õpetaja ja õpilase rolle, on ise valmis olema õpilase rollis. Suhtlemisliin laps-laps on esialgu küllaltki tagasihoidlik, kuid selle osatähtsus kasvab pidevalt
annaabi.ee 
