• iseseisvalt ei pese • söögiriistade kasutamise oskus hääbub kaob oskus kasutada WC-d 7. Kas ja kuidas on võimalik ennetada dementssussündroomi teket? Kuidas on võimalik pidurdada dementsuse progresseerumist? 1. Seniste kognitiivsete võimete säilitamine – pidev vaimne, füüsiline ja emotsionaalse stimulatsioon ning stressi juhtimine – elukvaliteedi tugisammas. 2. Omaste ja hooldajate teavitamine dementsuse olemusest ja sümptomeid leevendavatest suhtlemisviisidest. 3. Spetsiifilised dementsuse ravimid (donepesiil, memantiin). 4. Kaasuvate psüühiliste sümptomite (unetus, masendus, ärevusseisundid) ravi ravimitega (pm antipsühhootikumid). 5. Kaasuvate kehaliste haiguste adekvaatne ravi. 6. Piisava ja sobiva kõrvalabi ja toetuse tagamine dementsele ja tema omastele. 8. Milliseid dementsel patsiendil esinevaid sümptomeid tuleb pidada prioriteetsemaks? Miks? Tähtsamaks tuleb pidada elutähtsate oskuste halvenemist. Nt
See meetod on seotud paksude sõnadega (udukeelega) Agressiivne käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. Sel juhul on inimese jaoks kõige olulisemaks tema enda mina, teised on ebaolulised. Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine.
annaabi.ee 
