4. Eneseanalüüs (~3 lk) · minu tugevused, nõrkused, võimalused · mida õppisin juurde · mida kinnistasin 5. Kokkuvõte (~3 lk) · ülevaade praktika käigust ja tulemustest · ülesannete ja eesmärkide täitmine · ettepanekud ja arvamused praktika kohta 6. Uurimustöö (10 lk) - küsimustiku koostamine - küsitlus klientidest, nende probleemidest, probleemide lahendustest vm. toodetest suhtlemistehnikatest müügitehnikatest ostuharjumustest Praktikaaruanne vormistatakse kirjalikult, hinnatakse viiepalli süsteemis ja see moodustab osa praktika koondhindest. Praktika loetakse arvestatuks, kui õppija on: · läbinud õppekavas ettenähtud praktika · esitanud praktikapäeviku, enesehinnangu ja juhendaja hinnangu lehe kooli poolt määratud ajaks · nõuetekohaselt ja õigeaegselt esitanud praktikaaruande ( II praktika) · kaitsnud praktikaaruande
5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga KLIENDITEENINDUS KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 1õn 0,5 0,5 0 1. Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised klienditeeninduse olemuset, klienditeeninduses kasutatavatest suhtlemistehnikatest, tüüpsituatsioonide lahenditest ja õpib väärtustama klientide ootuseid, vajadusi ja väärtushinnanguid ning teenindama probleemseid kliente. Mooduli õpetamisega taotletakse, et õppija oskab mõista ja teadvustada endale kohusetunde, vastutuse ja meeskonnatöö tähtsust klienditeeninduses ning suudab autoerialadel praktiseerides või töötades ettetulevate erinevate teenindussituatsioonid edukalt lahendada. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS
tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt. Suhtlemisoskusi saab jagada osaoskusteks( emotsionaalne kompetentsus: tunnete äratundmine, väljandamine, ,,tagasipeegeldamine", tunnete juhtimine, vahetegemine tunnete ja käitumiste vahel). Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest. Suhtlemisoskused: verbaalsed ja mitteverbaalsed + tõlgendamisoskused(Mõista teiste kehakeelt ja silmsidet. Tunda ära "näha" teise emotsioone) ja sooritamisoskused(kasutada sobivat kehakeelt, silmsidet ja emotsionaalset reaktsiooni. Kuulata teisi, vestelda, olla teadlik nende seisukohast, mitte domineerida). NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest. Martti Paloheimo (2002) väidab, et laps õpib ja areneb just selle kaudu, mida ta
annaabi.ee 
