Peamine motiiv tunnetuslik. Situatsiooniväline-isikuline: kujuneb kooli keskastmes. Sellest sõltub laste isiksuse areng. Suhtlemine eakaaslastega ületab 3 korda suhtlemise täiskasvanutega. Mille poolest erineb erivajadustega laste suhtlemine eakohase arenguga laste suhtlemisest? Arenguhälvetega lastel kujunevad suhtlemisvormid hilinemisega ja vajavad sihipärast kujundamist. AEV lapsed valdavad keelevahendeid puudulikult, see valdub nii kõne mõistmisel kui ka lapse enda kõnes. Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistakstikate vähese tundmise tõttu ei osata valida suhtlusstiili. Ei osata arvestada partneriga, s.t. kujutada ette partneri rolli.Suhtlemismotiivide arenematusest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Oskamatus töötada kirjalike tekstidega, kust võiks hankida teavet suhtlemisest ja käitumisnormidest. Teema: Kõne ja psüühilised protsessid Millises vanuses on millised tunnetusprotsessid juhtivad? Milleks on see teadmine
5. Situatsiooniväline-isikuline suhtlemine kujuneb kooli keskastmes. Nimetatud suhtlemisvõim kujuneb koguni laste juhtivaks tegevuseks, millest sõltub laste isiksuse areng. Suhtlemine eakaaslastega ületab ajaliselt suhtlemise täiskasvanutega kuni kolm korda. Konkreetsemalt iseloomustavad hälviklapse suhtlemist järgmised kõrvalekalded normist: Keelevahendite puudulik valdamine, mis avaldub nii kõne mõistmisel kui ka lapse kõnes. Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistaktika vähene tundmine, millest tuleneb oskamatus valida suhtlemisstiili. Oskamatus arvestada partnerit, s.t. kujutada ette partneri rolli. Suhtlemismotiivide arenematus, millest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Koolis takistab arenguhälvetega laste suhtlemisarengut oskamatus töötada kirjalike tekstidega, millest eakohase arenguga õpilane hangib mahuka teabe suhtlemisest ja käitumisnormidest.
annaabi.ee 
