toimingute interioriseerimise üldise seaduse alusel. Olenevalt sellest, millised on need välised toimingud ja kuidas toimub nende interioriseerimine - omandatakse mõtlemis- toimingud kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste represen- tatsioonidega. Kõne areng Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab omakorda täielikumaid suhtlemisvahendeid, eelkõige kõnet. Kui täiskasvanu puhul piisab lapse ootavast või küsivast pilgust, et saada soovitut, siis ühises mängus eakaaslasega peab olema väga aktiivne. Ühist tegevust on vaja planeerida, kooskõlastada, oma seisukohta kaitsta. On selgunud, et kõne planeeriv funktsioon tekib just lapse suhetes eakaaslastega. Samuti on eakaaslasele suunatud lause pikem ja keerukam
lahendab ristsõna, peab endast ja teistest lugu, püüab mõelda positiivselt, proovib näha inimesi ja sündmusi paremast küljest, heatujuline, otsustuasmisvõimeline ja võime kohaneda muutustega ( otsustas, et müüb oma korteri maha ja ostab väiksema tütre ja vennalesugulaste lähedal Rakvere kandisle; kolides teise kohta kindlasti otsib osalise tööajaga tööd ja tegeleb edasi trenniga) 1.3 Sotsiaalne tervis(suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus). Suhtlemisring- tööl olles töökaaslastega; trennis trennikaaslastega; sõbrannaga, tütrega ja tema lastega- telefoni, Skype, Facebooki abil, kord kuus käib tütre ja lapselaste juures , surnud tütre elukaaslasega siiani on head suhted, käivad teineteise külas( tema elab Tallinnas). Enesearendamine: treenib mälu-lahendab ristsõna. 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED Vananemine hõlmab kogu organismi, kõiki kudesid ja elundeid. Inimeste kehad muutuvad
vanem ei mõtleks vaid saavutusele ja ei suruks talle peale mitte eakohast koolilikku õpimissvormi. TUNNETUSLIK ARENG Tunnetus - s.o seda liiki intellektuaalne aktiivsus, mis on seotud teadmiste omandamisega, nende organiseerimise, ümbertöötamise ja käsutamisega. Tunnetuslikku arengut eelkoolieas mõjutab oluliselt kõne areng ning tahtelisuse kasv. KÕNE ARENG Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab omakorda täielikumaid suhtlemisvahendeid, eelkõige kõnet. Kui täiskasvanu puhul piisab lapse ootavast või küsivast pilgust, et saada soovitut, siis ühises mängus eakaaslasega peab olema väga aktiivne. Ühist tegevust on vaja planeerida, kooskõlastada, oma seisukohta kaitsta. On selgunud, et kõne planeeriv funktsioon tekib just lapse suhetes eakaaslastega. Samuti on eakaaslasele suunatud lause pikem ja keerukam
annaabi.ee 
