7. Heateo sooritamine, mil tehakse tajujale mingi teene, et talle muljet avaldada ning seeläbi endale hea hinnang saada. Mulje suunamise võtteid kasutavad inimesed nii tahtlikult kui ka mittetahtlikult. Organisatsioonilises kontekstis on otstarbekas teadvustada, mil määral püütakse muljet suunata, sest palju otsuseid baseerub suhtlemises saadud teabele. Seetõttu on eriti ametivestluses vajalik hinnata: 1. Kuivõrd suhtlemispartneril on vajadus ja võimalus muljet suunata? 2. Kuivõrd suhtlemispartner soovib varjata mingeid isiklikke, situatiivseid või organisatsioonilisi tegureid, eriti mitmetähenduslikes olukordades? 3. Millised on mulje suunamise motiivid? Siin on abiks taju mehhanismide tundmine, sest need võimaldavad tajujal aru saada, milline teave domineerib või tahaplaanile jääb. Eksamiülesanne 3 Palun mõelge: (1) Milliseid stereotüüpe (tajuetalone) eestlased Teie arvates
Keel tunnetuslikus kontekstis Meie keele omandamise ja kasutuse viisi ei mõjuta mitte ainult kultuuriline ja sotsiaalne kontekst, vaid ka tunnetuslik kontekst. See tähendab, et kõik, mida me ütleme, kirjutame ja mõistame, sõltub ka sellest, mida me teame ja kuidas me oma teadmisi organiseerime. Ülaltoodud postulaadid ja kõne järjestuse strateegiad võivad aidata meid paljude vestluste kontekstide puhul. Mõnes olukorras peab igal suhtlemispartneril tõhusaks suhtlemiseks olema ühesugune arusaam kõnealusest olukorrast. Neil juhtudel toimub reeglina skeemide ja stsenaariumide kasutamine. Schank & Abelson (1977) defineerisid stsenaariumi kui "ettemääratud stereotüüpsete toimingute järjestuse, mis määrab kindlaks hästituntud situatsiooni". Tuntuimaks stsenaariumi näiteks on neil restoranistsenaarium. Stsenaarium on üldine, ent rakendatav igas konkreetses restoranis või kohvikus. Sellel on mitu omadust: (1) rida
annaabi.ee 
