informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · psühholoogiline · informatiivne · materiaalne ideid hinnangu andmiseks enda suhtlemisoskustele: · otsida erinevaid allikaid (tagasiside küsimine) · jälgida plaanide/eesmärkide täitmistsaavutamist (emotsioonid, enesetunne) · suhete kestmine (kas tahetakse suhelda ja kas otsitakse kontakti) · konfliktide tagajärg käitumise vorminine tagajärjetüübid vastavalt nende mõjule indiviidi käitumisele: · positiivne kinnitamine (kiidad, annad hea tulemuse eest tasu jne)
Kõiki neid oskusi vajame me nii igapäevaelus (kodus, sõprade hulgas) kui tööd tehes. Iga oskus koosneb mitmetest tehnikatest, mille valdamine eeldab harjutamist (näiteks aktiivse kuulamise oskus sisaldab endas erineval viisil ümbersõnastamist, ukseavajate kasutamist, täpsustavate küsimuste esitamist jne). Teenindussuhtlemine sisaldab lisaks baasilistele suhtlemisoskustele veel ka oskust püsida rollis. Suhtlemine kui hoiak Nagu eespool olevalt jooniselt (suhtlemise nõiutud ring) juba märkasite, sõltub suhtlemisvahendite valik suuresti sellest, kuidas me mõtleme ja mida tunneme partneri suhtes. Tegemist on hoiakutega. Hoiakutel on kõige suurem mõju tegevuse edukusel, kuid nende kujundamisega tegeletakse kõige vähem ja nende muutmine on kõige aeganõudvam.
annaabi.ee 
