· hirm avalike tualettide kasutamise ees · hirm teiste juuresolekul dokumentide kirjutamise ja neile allkirja andmise ees · hirm rahvahulkade ees · hirm eksamite tegemise ees · Ootushirm (rambipalavik) (Bourne, 2007: 29) Mõnikord ei ole sotsiaalfoobia nii konkreetne ning seisneb üldises hirmus igasuguse olukorra ees, mis hõlmab suhtlemist või seltskonda, kus tunnetakse hinnangu saamist. Kui kardetakse mitmesuguseid suhtlemisolukordi (näiteks vestluse alustamist, pidudel käimist) nimetatakse seda seisundit üldistunud sotsiaalfoobiaks (Bourne, 2007:29) Kuigi sotsiaalärevus on laialt levinud, pannakse ametlikult sotsiaalfoobia diagnoos vaid sel juhul, kui teatud olukordade vältimine segab tööd, ühiskondlikku tegevust või olulisi suhteid ja/või põhjustab märkimisväärseid kannatusi. Nagu ka agorafoobia puhul, võivad sotsiaalfoobiaga kaasneda paanikahood, kuigi paanika on seotud rohkem piinlikkus- ja
SISUKORD Sissejuhatus 3 Sotsiaalne käitumine 4 Suhtlemine 8 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 SISSEJUHATUS 2 Iga inimese käitumine on protsess, mis koosneb ja on üles ehitatud nii inimese enda kui teda ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab
annaabi.ee 
