Aladin oli logard ja päevavaras.Ühel päeval tuli linna võõras mees. See oli Aafrika võlur, kes suutis mägesid üksteise peale kuhjata, ja ta otsis Aladini. Õpetaja kõne Väline: Tempo Hääldus Sõna- ja lausevalik Kordused ja rõhutamine Sisu: Teabe maht (sh. tööjuhised!) Taustteadmised (lapse kogemused ja teadmised) HEV lapse suhtlemine Suhtlemiseelduste (emotsioonid, tegevus, tunnetus, kõne ) arenematus Suhtlemismotiivide arenematus Puudulik orienteerumine Puudulikud keelevahendid Puudulikud kõneloome ja –taju oskused Suhtlemisstrateegia ja –taktika mittetundmine, -valdamine Partneriga vähene arvestamine Suhtlemise eeldused ja osaoskused Orienteerumine suhtlussituatsioonis Vestluse algatamine, lõpetamine Vooruvahetus Kavatsuste väljendamine Kuulaja perspektiivi võtmine (sobiv infohulk) Parandamine jne. Õpetatud poeg
korda. Konkreetsemalt iseloomustavad hälviklapse suhtlemist järgmised kõrvalekalded normist: Keelevahendite puudulik valdamine, mis avaldub nii kõne mõistmisel kui ka lapse kõnes. Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistaktika vähene tundmine, millest tuleneb oskamatus valida suhtlemisstiili. Oskamatus arvestada partnerit, s.t. kujutada ette partneri rolli. Suhtlemismotiivide arenematus, millest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Koolis takistab arenguhälvetega laste suhtlemisarengut oskamatus töötada kirjalike tekstidega, millest eakohase arenguga õpilane hangib mahuka teabe suhtlemisest ja käitumisnormidest. 8. Kõne mõtestatud tajumine. Kõne tajumine toimub vähemalt kahel tasandil — sensoorsel ja pertseptiivsel. Kui valmidus tajumiseks on olemas, hakkab kuulaja (lugeja) otsima ütluse mõtet