Situatsiooniväline-tunnetuslik: 3 - 4,5-5,5 a. Laps ootab suhtlemisest täiskasvanuga tunnustust, tähelepanu ja koostööd. On hinnangute suhtes väga tundlikud. Täiskasvanu on teadmiste allikas ning peavad vastama küsimustele: Mis see on? Kuidas teha? Miks see on niisugune?. Peamine suhtlemisviis on kõne, hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Situatsiooniväline-isikuline: hakkab arenema kuuendal eluaastal. lapse huviorbiiti satuvad sotsiaalsed suhted, tähtsad on isikulised suhtlemismotiivid. laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu-olu vastu. laps otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. Kasutab pikemaid lauseid, kõnes on rohkem inimest ja tema tegevust iseloomustavaid sõnu. See suhtlemisvorm on oluline kooliküpsuse tunnus: laps on valmis olema õpilase rollis. Millised on peamised suhtlemisvormid kahe lapse vahel erinevatel arengu etappidel? Praktilis-emotsionaalne: kuni 4 a
Täiskasvanu on teadmiste allikas. Ühtlasi on lapsed sel perioodil hinnangute suhtes äärmiselt tundlikud. Peamine suhtlemisviis on kõne. Dialoogi käigus hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Areneb kaemuslikkujundiline mõtlemine, mis toetub mälukujutlustele. Situatsiooniväline-isikuline suhtlemisvõim hakkab arenema eelkooliea lõpus kuuendal eluaastal. Last hakkavad huvitama sotsiaalsed suhted, tähtsaks kujunevad jällegi isikulised suhtlemismotiivid. Laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu vastu: kus ja kellega elab, mida teeb, kas tal on lapsi jne. Laps ei oota enam lihtsalt tähelepanu ja tunnustust, vaid otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Vastavalt arvestab laps enam märkusi, on valmis rahulikult oma töid parandama. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. On leitud, et neljandale suhtlemisvormile jõudnud lapsed kasutavad pikemaid lauseid (sh
annaabi.ee 
