tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne
ja loomulikke seadusi, viivad inimeste loomulikud kired sõjani: "Lepingud ilma mõõga toetuseta on vaid sõnad 21, mis ei suuda tagada inimeste julgeolekut." Inimesed ei saa elada rahumeelselt koos nagu mõned putukad Miks mõningad olendid nt mesilased ja sipelgad, keda Aristoteles pidas koguni ühiskondlikeks olenditeks elavad rahumeelselt koos, kuigi neil ei ole riiki? Putukad ei suudakski muidugi lepinguid sõlmida, sest neil pole Hobbesi arvates suhtlemiskeelt. Miks ei võiks inimesed elada niisama sõbralikult koos ilma riigivõimuta? Hobbespõhjendab seda kuuel viisil. Esiteks, inimesed (erinevalt nimetatud putukatest) võistlevad pidevalt üksteisega au ja karjääri pärast ning sellest tekivad kadedus ja üksteise vihkamine. Teiseks, nimetatud putukate seas ühtib üldine heaolu iga indiviidi heaoluga. Püüeldes loomu poolest isikliku kasu poole, toovad nad ühtlasi kasu tervikule. Inimest rahuldab aga ainult see,