lühem. Last tuleks toetada tema emakeeles, et ta ei satuks võõras olukorras paanikasse ja saaks turvatunde. Sel ajal võib tekkida lapsel „pseudokeel“ ehk siis üritab rääkida kõlalt sarnaste sõnadega. Teisel etapil hakkab laps kasutama holofraase. Peas on mingid kindlad väljendid ja kasutab neid koos. Eraldi sõnu kasutada ei oska aga mõistab juba teisi hästi. See etapp kestab umbes 3 – 8 või 9 kuud kuni aasta uues keelekeskonnas viibides. Kolmas etapp on suhtlemiskeele kujunemise tasand, mis tekib lapsel umbes 2 aastaga. Sel ajal teeb laps vigu ja need vead on enamasti esimesest keelest sõltuvad. Neljanda etapina tekib mõtlemiskeele oskus – ehk siis laps on olnud keelekeskkonnas 4-5 aastat ja siis teeb ka vigu vähem. Oluline on teada millal laps läks teise keelekeskkonda ja kas seal oli ka emakeelseid lapsi kellega võis laps suhelda oma emakeeles ja ei pruukinud keelt omandada nii palju.
informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Suhtlemise puhul pole tähtis mitte see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad ekspressiivsust, võimaldavad olulist rõhutada, tugevdavad kontakti, aitavad kontakti reguleerida, reguleerivad ka suhtlemise tempot, annavad enamuse informatsioonist. Järjest rohkem on rõhutatud just mitteverbaalse suhtlemiskeele oskuste valdamist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka "loeme". Oled ehk isegi olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner valetab. Sõnad olid ju usutavad? Järelikult oli kehakeeles midagi, mis tekitas võõristust. Sellise situatsiooni puhul saab rääkida mittekongruentsusest suhtlemises. Kongruentne on see käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui
annaabi.ee 
