Järgmisel päeval kirjeldab noormees seda, et kui kommunikatsiooni edastamisega hakkas kõik hästi toimima, sai ta sõnumi enda ema käest et radiatsioon hakkas levima terve Tokyo peale ning et poeg hakkaks proovima tagasi minema koduriigi et enda tervist ohtule mitte seada.Enamasti põhilised teemad mille kohta räägiti riigis olid tuumajaamad,maavärinad ja tsunaamid. Teisi teemasi ei olnud eriti tähtsad selle jaoks et millegi jaoks lahendust leida ja suhtleda omavahel. Viimastel päevad on väidatud seda, et lääne inimesed on tegelilkult teadnud rohkem sellest õnnetusest kui jaapanlased ise. Kuidas sellesse väitlusesse suhtuda, väidab saatejuht Indrek. Selle küsimuse peale ohkas ettevõtja , vastades seda et see on väga hea küsimus. Vastades tuli tal mõte selle peale, et siin on enda suure töö teinud ära uudisteportaalid, ajalehed ja palju muud.
sõrmtähestik jne Metakeel e mõistesüsteem Suhtlus e kommunikatsioon - saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale. Sõnum on materjaalne nähtus või protsess (nt linnulaul, foori punane tuli, kõne). Sõnumi ülesandeks on tavaliselt info edastamine. Ülesanne on täidetud, kui vastuvõtja on sõnumine mingil moel reageerinud. Suhtluse eelduseks on kanal (nt helilained, kompimine, maitsmine, haistmine). Suhtleda võib eri viise kombineerides. Kõne e keeleline suhtlus on sõnaline (verbaalne), st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus (miimika, zestid) Fülogeneetiliselt e inimese arenguloo seisukohast on kõneuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Ajaloos ei teata inimkeelt, mida mingi inimrühm oleks kasutanud igapäevase suhtlusvahendina ainult kirjalikus vormis.
annaabi.ee 
