Jutustaja räägib Reinust samamoodi nagu teistest, tema igapäevaelust, perekonnast ja olemusest. Rein on oma olemuselt keskmise Eesti mehe stereotüüp – vaikne ja rahulik. Reinu minevikst ega tulevikust ei saa lugedes pea midagi teada, kuid arvan, et see pole ka tähtis, kuna kogu teos põhinebki tema praegusel elul ja olul. Opossumis käib Rein vahel peale tööd ja mõnikord, kui on ka Sandra lasteaiast ära toonud. Sealsete inimestega suhtlebki ta ainult Opossumis. Väljaspool Opossumit kohtub ta raamatu tegevuse jooksul vaid Eve ja Markuse ning Vooremäega, kellega koos arutatakse elu keerdkäikudest ning sellest, kuidas elu liiga kiirelt käest kaob. 5. Ülevaade olulisematest kõrvaltegelastest Olulisemateks kõrvaltegelasteks olid peategelaste perekonnad: naised, emad, lapsed ja naabrid. Reinul oli naine Anu, kes oli ajalooõpetaja ja kellega koos sai lugeja käia ka Muugal sõbrannal külas
Ta viidi haiglasse, kus ta pool tundi hiljem suri (lk 6). Mõned kuud peale seda kolis Tehvan teise linna. Ta hakkas uues koolis õpetama. Oli 10. klassi klassijuhataja. Räägib klassile oma elust, et klass hakkaks teda usaldama. (lk 11 osade õpilaste iseloomustus ja väljanägemine, kes käivad tema klassis). Uutest töökaaslastest sai ta esimesena tuttavaks Valve (11. klassi klassijuhataja) ja Harriga, kellega ta suhtlebki õpetajatest üldse kõige rohkem. (lk 13). 2. Paar nädalat hiljem saab Tehvan täitevkomiteelt kirja. See antakse talle kätte õpetajate toas, kuid loeb selle läbi alles kodus. Kiri oli Marianne Rahilt, kes kutsus Tehvani oma tütre Birgiti sünnipäevale. Birgit Rahi käis samuti Tehvani klaasis. Algul ei tahtnud Tehvan minna, kuna arvas, et sellel on kindlalt mingi tagamõte. Aga lõpuks otsustas Tehvan ikkagi minna Birgiti sünnipäevale
Aga tihti on kartus nii suur, et proovimisenigi jõudmine on raske. Enamasti loobutakse ja surutakse eneseavamissoov juba eos maha. Selge on see, et erinevate inimestega kokku puutudes avavad inimesed end erinevalt. Kallimale räägitakse rohkem ja täpsemalt kui töökaaslasele, ühele kolleegile enam kui teisele jne. Ometi võib juhtuda, et ka kõige lähem inimene ei tunne oma kaaslast üldse või on temast endale lihtsalt teatud pildi joonistanud, kellega suhtlebki. Ent pole võimalik ainult illusiooni või kujutluspildiga koos olla, ükskord lõhkeb mull niikuinii ja siis võivad probleemid juba nii suured olla, et midagi enam parandada ei anna. Kui juhtub, et suhtlemisprobleemid näivad juba üle pea kasvavat, on ainsaks võimalikuks lahenduseks endale teadvustamine, et kui eelnimetatud takistustest jagu ei saa, siis pole loota ka suhete paranemist ja ikkagi tuleb julgus kokku võtta ning alustada. Kasvõi
annaabi.ee 
