Tähendab eeskätt koosluses kooselavate liikide otsese vastasmõju puudumist. Kaudselt on koosluses kõik liigid omavahel kuigivõrd sõltuvad. 57. Organismide vastasmõjud: amensialism? Tähendab vastasmõju, kus üks pool selgelt kannatab, teine aga ei saa kasu ega kahju. Enamasti on see nähtus seotud isendite ebavõrdsest suurusest ja sellest tingitud hoolimatusest. Nii ei pane suured loomad reeglina tähelegi, kelle peal nad talluvad. Looduses on amensalism tegelikult vägagi levinud suhtevorm. Ka rohttaimestiku tallamist suurte loomade liikumisel võib käsitleda amensalismina ja vähemalt sellel juhul on teisele poolele kahjutegemine vältimatu. Tegelikkuses ei oma amensalistlikud suhted enamasti populatsioonide suurusele kuigi suurt mõju. 58. Organismide vastasmõjud: konkurents? Konkurent on alati mõlemale osapoolele kahjulik, isegi siis kui üks on teisest selgelt üle. Organismid konkureerivad vee, toidu, valguse, toitainete ja eluruumi pärast. Kuna konkurents
Allleni reegel seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail Walteri reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milles kohalikud tegurid kliima muutused korvavad 14 15 2. KOAKTSIAD: LIIGISISESED, LIIKIDEVAHELISED Kriteerium: Defineerida suhtevorm, osata välja tuua suhtevormi mõju mõlemale osapoolele nii kokkusaamisel kui ka lahuselu korral. Osata erinevaid suhtevorme omavahel võrrelda. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Kokkusaamise Lahus elu korral korral
annaabi.ee 
