Schwitters aga oli hoopis oma lakkamatu teostevooluga esile kerkinud, oma nonsenss luuletuste, mis tegelikult ei olnud naljakatena mõeldud; ta luuletus ,,Ursonate" koosnes hoolikalt valitud häälitsustest; ta andis välja ajakirja, kus olid kõrvuti nonsenss ja mõtestatud tekst. Selline pilla-palla näitas Schwittersi usaldamatust ümbritseva elu vastu. Ja siis veel Arp, kes läbis protsesse, lõi kolmemõõtmelisi skulptuure, leppis materjali vigadega ja suhtestus loodusega lihtsamalt kui kultuurisuhetega. Schwitters aga oma kollaazide kaudu katsetas ekspressiivseid võimalusi, mõned kollaazid on tal dramaatilised kuid teised on õrnad ja peenetundelised, tema edasi aretatud teosed võtsid mahult juba mitmeid ruume ja korruseid, samas korjas ta kokku igasugust prügi ja asetas neid siis omavahel kokku. Kölnis tegutsenud dadarühma juhiks oli Max Ernst, kes oli õppinud hoopis filosoofiat. Tal olid kontaktid Arpi , Groszi ja Herzfeldiga
............6 1.2.6 Porditavus...............................................................................................6 1.3 Süsteemi üldvaade........................................................................................6 1.3.1 Süsteemi struktuur..................................................................................6 1.3.2 Süsteemi iseseisvus............................................................................... 7 1.3.3 Süsteemi suhtestus / liidestatus seda hõlmava süsteemiga..................7 1.3.4 Kasutajad................................................................................................7 2. Lahendatava ülesande analüüs..........................................................................7 2.1 Sisend- ja väljundkeelte kirjeldus.................................................................. 7 2.2 Realisatsioonivaade..........................................................................