erinevate organite järgi Ennustamise meetodid Belomantia (ennustamine noolte lennu järgi) Güromantia (vurri abil ennustamine) Kristallomantia (kristall- või klaaskuuli pealt ennustamine) Litomantia (ennustamine kalliskivide järgi) Rabdomantia (ennustamine visatud kepi järgi) Tasseomantia (ka "tasseograafia", teelehtede või kohvipuru abil ennustamine, "kohvipaksu pealt vaatamine") Maagia Maagia on uskumuste ja praktika kogum, milles suhtestatakse ennast üleloomulike jõudude, surnute vaimude või salajaste loodusjõududega. Maagia viisid Analoogiamaagia sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse kutsuvat seda sündmust esile ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud või talle kuulunud eseme kaudu. Ravimaagia o Tähtsal kohal oli ravimaagia. o Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid.
külgedeks, tegevuseks, omadusteks jne.( raudtee koosneb liipritsest, jaamahoonest, veduritest, vagunitest). See on kõige käepärasemaks maailma tundmaõppimise viisiks. Ettevõtluses võib esile tuua tootmise, raamatupidamise, turunduse. Süntees analüüsi täiendab ja väärtustab sellele vanstanduv süntees, mille käigus liidetakse üksikud osad, tunnused, omadused jne. üheks mõtteliseks tervikuks. Sünteesi käigus suhtestatakse eraldi seisvad detailid või elemendid mingil alusel üheks kogumiks nähtuseks või esemeks. (süntees seletab lahti kuidas hapnik ja vesinik annavad omavahel reageerides vee). Mõtlemisele on omane analüüsisünteesi järjepidev vastastikune väljavahetamine täiendamine, teineteiseks üleminek. Iga analüüs eeldab kokkuvõtvat üldistust, sünteesimiseks on aga tarvis üksikosi.
moodistavaiks elementideks: külgedeks, tegevuseks, omadusteks jne.( raudtee koosneb liipritsest, jaamahoonest, veduritest, vagunitest). See on kõige käepärasemaks maailma tundmaõppimise viisiks. Ettevõtluses võib esile tuua tootmise, raamatupidamise, turunduse. Süntees- analüüsi täiendab ja väärtustab sellele vanstanduv süntees, mille käigus liidetakse üksikud osad, tunnused, omadused jne. üheks mõtteliseks tervikuks. Sünteesi käigus suhtestatakse eraldi seisvad detailid või elemendid mingil alusel üheks kogumiks- nähtuseks või esemeks. (süntees seletab lahti kuidas hapnik ja vesinik annavad omavahel reageerides vee). Mõtlemisele on omane analüüsi-sünteesi järjepidev vastastikune väljavahetamine- täiendamine, teineteiseks üleminek. Iga analüüs eeldab kokkuvõtvat üldistust, sünteesimiseks on aga tarvis üksikosi. Võrdlemine- võrdlemise aluseks on asjade ja nähtuste omavaheline kõrvutamine, mis toob