sünonüümidena. Siiani oli jutuks üksikväide ehk lihtväide, mis väljendab ühte tervikmõtet (väitelause kannab ühte sõnumit). Liitväide koosneb lihtväidetest, mis on omavahel sisesõnadega seotud. Lihtväited jagunevad kirjeldavateks ja modaalseteks väideteks (otsustusteks). Kirjeldavate (deskriptiivsete) väidete hulgast käsitletakse klassikalises loogikas eelkõige kategoorilisi väiteid (atributiivsed otsustusi). Teine tähtis kirjeldavate otsustuste klass on suhteotsustused. LIHTOTSUSTUSE STRUKTUUR: Subjekt (ld subjectum 'alus'). Tähistatakse S -tähega. Otsustuse subjektiks on see ese või nähtus (jne), mille või kelle kohta midagi väidetakse. Predikaat (ld praedicatum 'öeldu'). Tähistatakse P -tähega. Predikaadiks on tunnus, omadus, mis antud subjektile S omistatakse, või klass kuhu S liigitatakse; Koopula (ld cpula 'side') ehk sidesõna on seos subjekti ja predikaadi vahel. Võib esineda ka implitsiitselt. Eesti k
valmistatud - ei kehti, ja Ei ole tõsi, et ükski masin ei ole inimese valmistatud - see mõte kehtib, kuna on toimunud kehtiva lähtelause kahekordne eitamine. 3. 4. Otsustuse liigid. Seni oleme käsitlenud ainult kategoorilisi otsustusi, s.t. otsustusi, milles subjekt on/ei ole seotud teatud predikaadiga (A, E, I, O tüüpi otsustused). Lisaks kategoorilisele otsustusele tuntakse veel suhteotsustust ja modaalsust väljendavaid otsustusi. Suhteotsustused kuuluvad matemaatiliste lausete valdkonda ja seepärast jäävad formaalses loogikas tahaplaanile. Näiteks, Viljandi asub Tallinnast kolm korda kaugemal kui Rapla, või Ööpäevane temperatuuri kõikumine on sisemaal suurem kui rannikualadel. Komplitseeritum olukord on modaalsust väljendavate otsustustega. Probleem on tingitud sellest, et modaalsusest on loogikas hakatud kõnelema alles hiljuti - möödunud sajandi viimasel veerandil, ja teiseks sellest, et modaalses loogikas
annaabi.ee 
