saatja endalt küsida, et kellele on teade määratud, milline on suhtlemise eesmärk ja millised on motiivid. Mõlemal osapoolel tuleb mõista, et valearusaamad on paratamatud ja seetõttu tuleb pidevalt küsida ja kontrollida mõistmist tagasiside andmise kaudu (Virovere 2008: 80-81). Kursusetöö eesmärgiks on teha ülevaade suhtlemisest ja seda takistavatest teguritest. Samuti välja selgitada toitlustusasutuse kontoritöötajate suhtemisoskus ja saada teada, mida peetakse enim suhtlemist häirivateks teguriteks. Eesmärgi täitmiseks seatakse järgmised ülesanded: · Tutvuda suhtlemist käsitleva teoreetilise kirjandusega ning anda ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlemist takistavatest teguritest; · Valida uurimismeetod ja sobivad küsimustikud, moodustada valim ning viia läbi töötajate suhtlemisoskuste uuring; · Teostada analüüs ning teha ettepanekud.
Tööjõuturule sisenemine e mis kohast alustatakse. Positsioneerimine- milline on positsioon, staatus tööjõu maastikul Töökoha säilitamine- kinnistamine kohal, kindlustamine, arenemine. Ülestöötamine. Atraktiivsus tööandjale- et tööandja väärtustaks. Valmidus võtta vastu uus töö- valmis edasi liikuma Tunnetatud konkurentsivõime on seotud: karjääri ja identiteediga. Isiklik kohanemisvõime. Sotsiaalne-ja inimkapital- kompetentsid, kogemused, suhtemisoskus. Tööotsimiskäitumine: Töö otsimise etapid: Entusiasm. Kui esimese entusiasmiga tööle ei saa, tekib stagnatsioon. Kolmas faas frustratsioon ja apaatia- loobumine, eemaldumine. Formaalsed ja mitteformaalsed tööotsimiskäitumised: Formaalsed- otse org poole pöördumine, töövahendajate kaudu Mitteformaalsed- tuttavate kaudu, stendikuulutuste kaudu, sotsiaalmeedia Töö otsimisega seotud individuaalsed erinevused: Töötuse kestvus- mida kauem töötu, seda kergemini tekib apaatia
annaabi.ee 
