2. Maailm kui kujutlus! See kehtib kõigi tunnetavate subjektide kohta, kuid ainult inimene võib seda endale teadvustada. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Võib küsida, kas teised inimesed on reaalselt olemas või on kujutlus. Kui vastame jaatavalt siis on tegemist solipsismiga. Ta väitis, et solipsismi ei saa ümber lükata, kuid usub, et seda esineb vaid hullumajas. Suhtemise abil saab kindlaks teha, et me näeme maailma ühtemoodi ja tegu pole ettekujutusega. Ta väidab, et ilma kujutleva subjektita ei ole ka objekti. Inimene, kes pole kiiksuga ei suuda filosoofiast aru saada. 3. Inimene ja surm. Ta arvas, et surmahirm on irratsionaalne tal pole ühtegi mõistuslikku põhjendust, sest ka loomad tunnevad surmahirmu. Ta toob eeskujuks hinduismi, mis räägib hingede rändamisest ja seepärast inimesed ei karda surma
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 66 Tanneni uurimuste lühiülevaate kokkuvõtteks on hädavajalik märkida, et see uurimus on tehtud ameerika kultuuris ja selle leidude üldkehtivus on küsitav. Ka mõjutavad kasutatud meetodid kahtlemata saadavaid tulemusi. Äärmiselt küsitav on seisukoht, et poisid ja tüdrukud õpivad kogu suhtemise sookaaslastelt ja et vanemate roll suhtlemise omandamisel näib Tanneni arvates lausa puuduvat. Keele sotsiaalne kontekst Keele sotsiaalne kontekst kujutab endast keelteadusliku uurimise suhteliselt uut valdkonda. Seda keeleteaduse valdkonda nimetatakse pragmaatikaks ehk keele tegeliku kasutuse uurimiseks. Samaviisi on tunnetuspsühholoogid huvitatud keeleoskuse ja keelekasutuse kontekstidest. Enamusel juhtudest muudavad inimesed oma keelekasutust vastavalt kontekstilistele tunnustele ilma
annaabi.ee 
