Reguleerimismehhanismid: riik, partei, ühing, töökollektiiv jne. Ühiskonna juhtimise praktikas on normatiivne ja kasuaalne reguleerimine ühitatud ja üldine norm annab selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist(diskretsionaarset otsustamist). Nt. Vangistusanktsioon 5-12 aastat. Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtelmises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega(ühiskjonnaga, riigiga, kollektiiviga): 1) Moraalinormid - kõlbluspõhimõtted 2) Korporatiivned normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks. Need on kirjas dokumentides ja on kohustuslikud liikmeskonnale. Nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. 3) Tavad ja traditsioonid
Õigurikkumise koosseis on käitumise elementide tervik, koosneb 4. elemendist: 1) Käitumise subjekt - võib-olla inimene, sõltumata seosest riigiga. 2) Käitumise subjektiivne koosseis 3) Käitumise object 4) Käitumise objektiivne koosseis 3.Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkumise subjektiks saab olla vaid õigusrikkuja, kes osaleb õiguslikus suhtelmises ehk õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. 4.Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü? Õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste hõlmab õigusrikkuja käitumise psühholoogilisi aspekte nende kogumis ehk subjekti suhtumist oma õigus-vastasesse teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse ning oma teo tagajärgedesse. Süü on
ajaressursi ja inimressursi mahukas. Valitsemine pole ülemuste ja alluvate suhe, vaid võrdsete osalejate suhe ning vastutavad mõlemad. 4.2 Riigivõimu tunnused 1. Kehtestada seadusi ja kontrollida täitmist. 2. Koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle 3. Julgeoleku tagamiseks kasutada vägivalda/sunnimeetodi kasutamise õigus. 4. Otsused on kohustuslikud kõigile riigis asuvatel isikutel. 5. Esindada riiki sahvusvahelises suhtelmises. 6. Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. **ARUTLUSE KIRJUTAMINE** Sissejuhatus - Nätad, et saad teemast aru. Ütled, kuidas hakkad teemat avama (Analüüsin oma arutluses, miks on vajalik/Vaatlen oma arutluses mõlemat ilmingut) Sissejuhatuses ei hakata probleeme püstitama. Võin väita, nt Kodanikuühiskond on väga tähtis tänapäeva ühiskonnas. Arutlevad lõigud - Iga lõik avab probleemi erineva tahu alt. (Mis on üksikisku jaoks oluline,
annaabi.ee 
