-Tsükloneid meil sügisel ja talvel , kecadel ja suvel on antitüklonid. -Tsükloni eesosas- (idaosas) valitsevad kagu ja lõunatuuled,mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas: valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. tsükloni lõunapoolsest osast käib algusesüle soe front ja seejärel külm front . Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuut jääv suhtelielt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. -Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikseliselt soe. Sademeid ei esine. kõrgrõhuala e. antsitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga aka, Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perfeeria suunas. -kõrgrõualas valitsevadtavaliselt laskuvad õhuvoolud,mis põhjustavad pilvisuse hajumist.
seep, mis on tavatingimustel vedelas olekus. Lisaks leiab ta rakendust veel elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning mõnede gaaside (NH3, N2O) kuivatamisel. 1.6.3 Leelismetallide soolad Leelismetallide soolad on valged, tahked ioonilise sidemega kristalsed ained. Enamik neist lahustub vees hästi, sest leelismetalli katioonide vastastiktoime anioonidega on suhtelielt nõrk Lisaks on neil kõrge sulamistemperatuur ja nende vesilahused on tugevad elektrolüüdid. Nende kristallid on küllaltki kõvad, kuigi haprad. Leeliste ja tugevate hapete soolade (näiteks KCl, Rb2SO4) vesilahused on neutraalsed, sest nende katioonid ja anioonid veega ei reageeri ja seega ka hüdrolüüsi seal ei toimu. Leeliste ja nõrkade hapete soolade (näiteks Na2CO3, Li2S) vesilahused on osalise hüdrolüüsi tulemusena aluseliste omadustega.
loomulikult ka iseennast. Noore Sinijärvega käivadki kaasas mitmesugused skandaalid solvab mingisuguseid isikuid, on indiviid, kellest räägitakse. Me ei taha ainult ekstidega muuta maailma, vaid kui tarvis, sekkume ka praktilistesse protsessidesse. Selle hoiakuga paralleelselt Sinijärv viljeleb ka romantilise armastaja kuju. Esimestest ramatutest leiab väga palju lembeluuletusi või tekste, mis räägivad kadunud armastusest jms. Selletüübiliste luuletustega elustab Sinijärv suhtelielt klassikalist luuletaja imagot poeet kui armunu, kelle põhiline inspiratsioon tuleb kaunitest tütarlastest. Sinijärv katsetab väga intensiivselt ka keelega kogu tema rikkuses. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad on ühte luuletusse valatud madalastiilsest keelest pärinevad sõnad kohtuvad kõrgstiilse sõnavaraga. On väga palju sõnamänge, Sinijärv vastandub ka tavagrammatikale (nt
annaabi.ee 
