üldine iseloom, mille taustal või raames konflikt toimub. Suhete üldist emotsionaalset iseloomu on hakatud nimetama konflikti kliimaks. Konflikti kliima on pigem tunde kui ratsionaalse seletuse küsimus. Konflikti kliima iseloomustab õhustikku suhetes. Kliima kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid nagu avatud, lahe, surutud, ängistav, rõõmus, rõhuv, külm, soe, suletud ja kinnine. Iga konflikt toimub mingites suhteklimaatilistes tingimustes. Konflikti kliima on kaugemaleulatuv nähtus kui konflikt ise. See tähendab, et kui konflikt on möödas, olgu siis lahenduse või unustuse tõttu, säilib suhetes ikkagi mingi õhustik. 8 Üheks tegevuseks, mis saab konfliktijärgset kliimat mõjutada, on täielik andestus. See koosneb kahest osast. Üks nendest on subjektiivne protsess, mille käigus inimene vabaneb
Kliima kujunemist mõjutavad sageli ootamatud sündmused ja kliima paranemisele aitab kaasa asjade avameelne arutamine. Samas võib avameelsus suhteid pingestada ja tekitada täiendavaid probleeme. Gibb jagab kliimad kaitsvateks ja toetavateks. Kaitsev kliima rajaneb hinnangulisel, toetav aga kirjeldaval keelekasutusel. Kaitsvas kliimas jagatakse korraldusi, toetava kliima puhul sõnastatakse probleem. Suhtluskliima on suhteid ja konflikte oluliselt kujundav tegur. Iga konflikt toimub mingites suhteklimaatilistes tingimustes. 11 2.4 Kliima pärast konflikti Konflikti kliima on kaugemaleulatuv nähtus kui kliima ise. See tähendab, et mingi õhustik säilib ka pärast konflikti lahendamist. Üheks teguriks, mis mõjutab konfliktijärgset kliimat, on andestamine. Öeldakse, et andestamine on jumalik, unustamine on inimlik. Andestamise teema on sama vana kui inimkond. Kõik me
annaabi.ee 
