ja mis kariloom tasub kasvatada ehk siis põllumajanduse spetsialiseerumise. Leia FAO andmebaasist http://www.fao.org/faostat/en/#data mõlema riigi peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad (8-10). Põllumajandustoodete tähtsust näidatakse nii mahuliselt milj tonnides (Production MT), kui ka väärtuseliselt tuhandetes dollarites (Production Int $ 1000). Colombia Põllukultuurid : kohv, lõikelilled, banaanid, riis, tubakas, mais, suhruroog, kakaooad. Loomad : lihaveised, piimalehmad, kanad, mesilased, muul, kitsed, hobused, lambad Suurbritannia Põllukultuurid : nisu, raps, kartul, oder, suhkrupeet, kaer, uba, porgand Loomad: lihaveised, piimalehmad, sead, lambad, kanad, kalkunid, hobused, kitsed a) Miks on need riigid spetsialiseerunud just neile põllukultuuridele ja/või loomakasvatusharudele? Sest nende riikide kliima on sobilik just nendele taimedele. Kohv, kakao jms tahavad
peab olema suunatud sündimuse säilitamisele samal tasemel. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23 in/km². Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Tsillis ja Perus. Võrreldes maailma keskmisega, s.o 53 in/ km², on see madalam arv. Suur rahvastiku tihedus on Brasiilia kiirde-, ida- ja lõunaosas. Rahvastik paikneb Brasiilia territooriumil väga ebaühtlaselt. Peaaegu 75% inimestest elab kaldaäärsetes rajoonides. Rajoonides, kus kasvab suhruroog, elab 100 in/ km². Kuna lõunas paiknevad kohviistandused, seal ka märgatavlt tõuseb rahvastiku tihedus. Linnades elab 87% kogu rahvastikust (2010.aasta andmed). See näitab, et linnastumise tase on kõrge. Seega linnastumise tempo on aeglane - 1,1% aastas. 2011.aasta andmetel on suurema rahvaarvuga järgmised linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikke), Rio de Janeiro (11,836 mln elanikke), Belo Horizonte (5,736 mln elanikke), Porto Alegre (4,034 mln elanikke). Sao Paulo asub
rängemaks orjuse vormiks. 16-17 saj suhrkurevolutsioon, suhkrust sai esimene massikaup. Suhkur vajas troopilist kliimat ja Brasiilia oli ideaalne suhkru kasvuks, teisalt suhkru tootmine vajas intensiivset mahtu, teisalt suhkru lõikuse ajal hakkab see kiiresti kuivama ja läheb kiiresti hapuks ja hakkab käärima. Suhkruroog tuleb kiiresti raiuda, see jällegi mahukas töö. Lõikusper raiumine kestiski tihti ööläbi, või alustati ala kell 5. Järgmine probleem oli see, et kui suhruroog oli raiutud, siis taimena ei kannatanud see mingit transporti, pidi kohapeal kohe ka töötlema. Suhkruveskid rajati kõikides istanduste. Vaja oli suhkruroog pressida ja jahvatada, kividga suhkruroo välja pigistamist ja pressimist. Erinevatel temp tuli seda kateldes keeta, vesi tekiks selge, vähese veega suhkrusiirup melass, I korda sai hakata melassi eksportida. Tihti lasti ka melassi edasi kristalleeruda, et tekiks kristallsuhkur, selle kõrvalprodukt oli rumm
annaabi.ee 
