6. Kus ja kuidas on võimalik testida tehnilisi abivahendeid? 7.Kes aitab valida, muretseda lapsele sobiliku IT kommunikatsioonivahendi? 8. Kust saada alternatiivkommunikatsioonivahendeid täiendavaid esemeid ja materjale (alusstende,suhtlusraame, voldiktaskuid, isiklikke suhtluspäevikuid taskukalendreid jne.)? Antud turg meil Eestis puudub. 9. Kust saada (või kes koostab) õpematerjale juba edasijõudnumatele, kes suudavad alternatiivkommunikatsioonivahendeid suhlemiseks kasutada? 10. Puudub baas alternatiivkommunikatsiooniterapeutide ettevalmistamiseks Olemasolevad asjast huvitatud eripedagoogid, logopeedid ei suuda põhitöö kõrvalt tulemuslikku AAC õpetust lastele ja nendega kokkupuutuvatele inimestele edaastada Kokkuvõte · AAC on oluline, kuid see on Eestis veel vähe arenenud ja on vähe neid, kes seda rakendab · AAC kasutamisega kaasneb laste kommunikatsioonikeskkonna ja vajadusel ka sotsiaal-emotsionaalse, füüsilise ning
olukorras, järgime me aga kindlaid reegleid: väldime silmsidet, põrnitseme põrandat või laseme pilgul määramatus kauguses ekselda, nägu peaks olema ilmetu- emotsioonideta, soovitav on lugeda lehte või raamatut, liftis on soovitatav pilk hoida korruseloendil. Isiklik e personaalne tsoon (46-120 cm). See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel. Selles tsoonis on võimalik teineteist küll puudutada, kuid mitte enam tunda teise hingeõhku. Sobiv suhlemiseks kolleegide, seltskonnakaaslastega. Sotsiaalne vöönd (1,2- 3,6 m) säärane vahemaa valitakse võõraste inimestaga suhlemiseks, kuid võidakse valida ka soovist end kellestki eraldada, ebameeldivat vältida. Sobiv kaugus ametlike vestluste pidamiseks. Juteldes võib kasutada ka veidi valjemat häält. Avalikel esinemistel valitav distants (üle 3,6 m). Sobib suhtlemiseks suurema inimrühmaga, näiteks auditooriumile loengu pidamisel. Üle 6 m distantsilt peetekse kõnet rahvakogunemistel.
annaabi.ee 
