Üldiselt siiski kinnisvara hindade kallinemine vähendab elamispindade turu aktiivsust, kuna eestlaste tagasihoidlikud sissetulekud ei võimalda paljudel soovijatel selles enam osaleda. Teiseks miinuseks võib pidada nõudeid, mis Euroopa Liit uutele liikmesriikidele määrab. Liitudes ELiga pidi Eesti tagama, et ei toimuks põllumajandustoodete spekulatiivsete varude kogumist, mis häiriks kogu Euroopa Liidu turu tasakaalu. Suurte suhkruvarude ärahoidmisega on võimalik ära kasutada asjaolu, et ELi suhkruhind on maailmaturu hinnast kolm korda kõrgem. Kahjuks ei suutnud Eesti oma varusid, mis ulatusid 91 500 tonnini, ettemääratud ajaks kõrvaldada. Kaubandusstatistika näitas, et ligi pooled varudest soetati vahetult enne ELiga liitumist. Euroopa Komisjon määras Eestile suurte suhkruvarude eest 712 705 781 krooni suuruse trahvi, mille tasumiseks on aega 2009. aastani. Selle põhjus peitub eelkõige
vaid 360,2 milj. eurot. Arvatavasti, mai kuus enamus, mida varem peeti väliskaubanduseks hakkas arvestama nüüd Euroopa siseturu kaubanduseks. Seetõttu, mai kuus toimus selline suur langus, kuid loogika järgi seoses selliste poliitiliste muutustega peaks see ikka kasvama. Samuti võiks see olla seotud sellega, et Eesti elanikud kartsid suurt inflatsiooni EL astudes, ning soetasid varudeks kõikvõimalikuid esmatarbekaupu. Näiteks, oli tol aastal üleliigse suhkruvarude eest Euroopa Komisjoni poolt määratud suhkrutrahv summas liigakudu 712 miljonit krooni, mida Eesti pidi maksma 2009. aastaks. Peale seda Eesti väliskaubandus kasvas sujuvalt. Eesti impordi mahu tipp tuli aastale 2007, kuid peale Pronksööd impordi ja transiidi seisukord läks halvemaks. Ekspordi kasv sel ajal ikkagi kasvas, ning hakkas langema just, kui algas finantskriis ja selle järgi ka majanduskriis. Vastavalt graafikule (Graafik 2.) on arusaadav kogu väliskaubanduse
annaabi.ee 
