30. eluaastat. Siia rühma kuulub 90% diabeedijuhtumeid. II tüüpi diabeediga patsientidest on 55% ülekaalulised. Teine riskitegur tüüp II diabeedi korral on kõrge vererõhk (esineb 60% patsientidest). II tüüpi diabeeti iseloomustab insuliiniresistentsus või insuliini tundlikkuse vähenemine koos insuliini eritumise vähenemisega. Diagnoosimine Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel kapillaar-(sõrmeotsa) või veeniverest. Diabeeti on alust diagnoosida juhul, kui veresuhkur on tühja kõhuga 2 korda järjest > 6,7 mmol/l või kui juhuslikult pärast sööki võetud vereanalüüsis on glükoosisisaldus >11,0 mmol/l. Teised tüüp II diabeediga seotud haigused on neerukahjustused, erektsioonihäired ja diabeetilise neuropaatia esinemine. II tüüpi diabeedi korral suurendatakse esialgu kehalist
II tüübi suhkruhaiguse korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge seda nimetatakse hüperglükeemiaks. II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ning kõrge vanus. SÜMPTOMID II tüüpi suhkruhaiguse puhul võivad haigustunnused peaaegu täielikult puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhuslikul vereanalüüsil. DIAGNOOSIMINE Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel kapillaar(sõrmeotsa) või veeniverest. Ebaselgetel juhtudel tehakse suhkrukoormustest. RAVIVÕIMALUSED Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada