3.1 Saamine Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 kraadi) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse invertsuhkruks. Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. (6) 3.2 Tootmine Sahharoos on taimeriigis levinud aine. Suuremal määral leidub teda suhkrupeetides, maisis, vahtra- ja kasemahlas, suhkruroos jm. Sahharoosi toodetakse kas suhkrupeetidest või suhkruroost, millele vastavalt ka suhkrut nimetatakse kas peedi- või roosuhkruks. (1) Nõukogude Liidus toodetakse sahharoosi suhkrupeetidest. Viimased peenestatakse ning kuuma veega uhutakse peediviiludest suhkur välja. Pärast suhkrulahuse puhastamist aurustatakse lahus siirupiks, mille jahtumisel kristallib välja suhkur. (1) 3.3 Kasutamine Suhkur on tähtis toiduaine, mida kasutatakse toitude maitsestamiseks.
Omapäraseks toiduks oli kindlasti küpsetatud ternespiim. Seda sai valmistada ainult siis, kui lehmad lüpsma tulid. Paar päeva oli nende piim väga valgurikas. Piim valati määritud vormi ja pandi ahju küpsema. Toit sarnanes omletile, kuid oli palju kohevam ja maitsvam. Kolmas eriline toit oli mauk. See koosnes veest, jämedast odrajahust ja liha või rasva tükikestest. Seda küpsetati ahjus suure panni peal. Tol ajal oli suuri raskusi suhkru hankimisel. Seda asendati suhkrupeetidest tehtud siirupiga. Peedid tuli puhastada, koorida ja liistakuteks lõigata. Seejärel pandi liistakud keema. Segu kurnati ja magus vedelik pandi uuesti katlasse ja keedeti, kuni suurem osa veest oli ära auranud ja katlasse jäänud paks, pruun ja magus siirup. Mõnel pool tehti seda saunaköögis. Umbes 7-8 pangest vedelikust sai 1-1,5 pange siirupit. Seda siirupit kasutati leiva peal, magustoitude tegemiseks ja moosi keetmiseks