Suhkrumaksu kasutuselevõtu poolt on aga mitmed teadlased, arstid, poliitikud ning toiduettevõtjad, näiteks Jevgeni Ossinovski (ERR, 2016), Uku Vainik (Vainik, 2016) ja Rasmus Rask (Reinik, 2016b). Kahtlemata peab riik rakendama meetmeid rahva tervise parandamiseks ning maksude kehtestamine on üks lihtsamatest viisidest, kuidas elanikke mõjutada. Magusamaksu kasutuselevõtmine oleks kindel samm tervislikemate eluviiside juurutamise poole vähendades elanike suhkrutarbimist. Lisaks oleks suhkrumaks lisavõimalus haigekassa rahastamiseks. Suhkrumaksu kehtestamine oleks eetiliselt üllas, ent laiemas plaanis liiga suur samm Eestile. Magusamaks mõjuks majanduslikult laastavalt. Esiteks kannataksid kohalikud tootjad, kuna nende toodete hinnad oleksid maksu kehtestamisel kõrgemad importtoodetest. Kohaliku jätkusuutliku tootmise olemasolu on aga väikeriigi perspektiivist väga oluline. Teiseks mõjuks suhkrumaks väga paljudele toodetele, tekitades üldise hinnatõusu
EFTA ülejäänud riigid aga Suurbritannia jaoks liiga nõrgad ja ühendus ei täida tema jaoks oma funktsiooni. · 1962 Inglismaa pettus selles organisatsioonis ja soovis saada Euroopa Majandusühenduse liikmeks · Alates 1968 - Töötab ühine põllumajanduspoliitika · 1956-1966 - ,,Tühja tooli kriis". Tüli Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. · 1970 ja 1972 - Uuendatakse eelarvelepinguid, tulevad tollimaksud, käibemaksud, suhkrumaks jne. Kindlam ja stabiilsem raha. · 1979 - Koostatakse seadusandlus Euroopa Parlamendi valitsemise kohta · 1984 - Suurbritannia saab Euroopa Majandusühenduse liikmeks · 1980ndatel - Toimusid suuremad ideede reformimised · 1987 - Võetakse vastu Ühtne Euroopa akt. Eesmärgiks luua neli vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste piiranguteta liikumine ühest liikmesriigist teise
maksustamise õigus töökoha riigil. Ühe isiku suhtes kehtib korraga ühe riigi sotsiaalkindlustus töö tegemise koht. Erand: kui töötaja saadetakse kuni 24-kuuks töölähetusse teise riiki kehtib lähetava riigi sotsiaalkindlustus, kui on töötajal tõend A1 (varem E101). Tõendi taotleb tööandja Sotsiaalkindlustusametilt. Kehtib ka FIEle. Ei kehti tulumaksu osas! EESTI SISSEMAKSED EL EELARVESSE: Ühiste eelarvevahendite komponendid: Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks); VAT-põhine makseosa; SKP- põhine makseosa. Traditsioonilistest omavahenditest 25% jäetakse liikmesriigile maksukogumise kuludeks VAT-põhine makseosa arvutatakse ühiste eelarvevahendite regulatsiooni kohaselt, määr 0,3% unifitseeritud maksubaasist (al 01.01.2007, erandid) maksimaalne piir 50% riigi SKPst. SKP-põhine makseosa (2011: 0,70%; 2010: 0,75% SKPst). Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks) neto 75% 21,9 mln EUR. VAT-põhine makseosa 22,9 mln EUR
annaabi.ee 
