Ta teadis, et ta tahab kooli ära lõpetada, kuid ei teadnud, mis saab edasi. Tema isa jõi kogu aeg ja ta ei saanud kunagi tunda turvatunnet. Samas ta ka väärtustas ennast ning ei olnud nõus isa sunnil tööle minema. Toomase ja Anna suhet oli küll kujutatud üsna pealiskaudselt ning nad polnud kaua koos, kuid saab teha mõned järeldused. Partneri valiku puhul arvestatakse kokkusobivuse ja meeldimisega. Lapseea varane keskkond (perekond) loob teatud fooni lapse arengule, sealhulgas ka suhetemustri kujunemisele. Hiljem laienevad need mustrid erinevatele suhetele. Inimeste ideaalid partneri osas on suuresti seotud nende enesetajuga. Mida paremini arvab inimene endast, seda kõrgemad on standardid partneri osas (Murray, Holmes 1996, Karton 2015). Toomas ei tahtnud Annast palju ega esitanud talle nõudmisi, tal polnud kõrged standardid partnerile. Märgata võis ka mõningaid suhte säilitamise strateegiaid. Nende suhtes oli positiivsuse
Üritatakse säilitada varasemat kooslust. - Kui muutub pere liikmelisus, eeldab see ka muutusi suhetes. Probleem on sarnane nii liikmete lahkumisel kui ka lisandumisel perekonda (üleminek 2-liikmeliselt süsteemilt 3-liikmelisele on väga keeruline; nt lapsesaamine on keeruline otsus nii somaatiliselt kui ka psüühiliselt). - Kui suhe on probleemne, võib üheks suhte säilitamise põhjuseks olla harjumuspärase suhetemustri (tasakaalu) säilitamine. Suhe pole rahuldustpakkuv, kuid leitakse ettekäändeid koos olemiseks (nt mees joob; lapsel on isa vaja kas lapsel on sellist isa vaja?). - Morfostaas: liikmelisuse säilitamine (aluseks negatiivse tagasiside mehhanism) - Morfogenees: liikmelisuse muutmine (aluseks positiivse tagasiside mehhanism) Oluline on morfostaatiliste ja morfogeneetiliste jõudude vahekord; sellest sõltub perekonna areng. Kui
annaabi.ee 
