Laps peab saama kogeda erinevaid asju, et rollidega harjumine kaasa tuleks. 4) 6-12 eluaasta töökus ja alaväärsus psühhosotsiaalne areng ja ka lihastegevus kuulub sinna. Kui vanemad negatiivselt suhtuvad arengusse, siis lapsed muutuvad passiivseks. Mängulisus asendub töökusega, kohusetunne ja himu edukas olla. 5) 12-18 eluaasta varane ja hiline murdeiga esimese puhul identiteet ja rollisegadus - tujukus ja tundlikkus varajane periood on suhetekonflikt, üks identiteet asendub teisega ja siis lähevad suhted teravaks. On vaja eraldatust vanematest, et iseseisvus areneda saaks. Teine on identiteedikriis, selles etapis on võimalik eelmistes etappides tehtud vigu parandada. Postmodernismis selget identiteeti raske tekitada ja selle pärast on raske identiteedikriisi vältida, võib mitu tk seguneda. 6) 18-30 eluaasta intiimsus ja isolatsioon keskendutakse lähedaste suhete loomisele. Võib üksindustunne ja hirm suhete ees tekkida,
Enne oli neil vaba mängutegevus, siis nüüd see tegevus on allutatud kindlale sihile ja ajalimiitidele. Tekib eesmärgipärane tegevus. 5) 12-18 eluaastat Tavaliselt nimetatakse seda perioodi murdeeaks. Märksõnadeks identiteet (kes olen, milleks kõlban) ja vastandina rollisegadus, identiteedi hägusus. See hõlmab endas sotsiaalseid suhteid, tööalaseid, soolisi rolle, millega ennast samastada. Seda etappi võib omakorda jagada kaheks: a) Suhetekonflikt - varajases murdeeas, väljendub emotsionaalselt teravates suhetes autoriteetidega, vanemad, õpetajad. Erikson leiab, et see on paratamatu. See tekib, sest selles vanuses ei idealiseerita oma vanemaid ja ka see, et asemele hakkab tekkima täiskasvanu identiteet ja selleks on vaja teatud distantsi ja ruumi oma vanematega. Kui vabatahtlikult seda ruumi ei tule, tekivadki konfliktid, lapsed püüavad seda ruumi tekitada